Abielu ja suhted

Sõbrad omavahel:
„Kuulsin, et hakkad abielluma? Kuidas tulevane ka on?“
„Ah, tead, niipalju kui on inimesi, niipalju on ka erinevaid arvamusi. Emale ta näiteks meeldib, mulle mitte!“

Tütar isale:
„Tead, Jaan on valmis igal ajal minu eest surema.“
„Kahju, mina lootsin, et ta on valmis sinuga abielluma.“

„Ma tahan, et sa abielluksid Jaaniga,“ ütleb isa tütrele.
„Miks?“
„Terve aasta olen talt laenu võtnud, aga vaatamata sellele käib ta ikka meie pool!“

„Noormees, te kurameerite mu tütrega juba neljandat aastat. Tahaksin teada, kas kavatsete temaga abielluda või mitte?“ küsib isa.
„Oo, ma ei oodanudki teilt sellist suuremeelsust!“ vastab noormees. „Tähendab, mul on siis veel valikuvõimalus?“

„Niisiis, noormees, te soovite abielluda minu tütrega?“ küsib isa.
„Soovin.“
„Aga kas perekonda ikka suudate toita?“
„Suudan!“
„Te mõelge hästi järele, meid on ikkagi kuus inimest!“

„Sa oled hulluks läinud!“ karjub isa tütrele. „Vaata kodus ringi! Kraanid tilguvad, katus laseb läbi, külmkapp ei külmuta, telekas on tuksis – ja sina tahad kunstnikuga abielluda!“

Poeg isale:
„Isa, ma kavatsen abielluda!“
„Enne, kui abiellud, pead aru saama, et perekond saab olema sulle kõik,“ räägib isa. „Nii et mõtle enne, kumb on sulle tähtsam – perekond või kõik.“

Noormees emale:
„Ema, täna tuleb mulle külla kolm tüdrukut. Neist ühega kavatsen ma varsti abielluda. Sina püüa ära arvata, kellega neist kolmest.“
Pärast seda, kui tüdrukud on lahkunud, küsib noormees emalt:
„Noh, mis sa arvad, kellega ma abiellun?“
„Mis siin arvata! Loomulikult sellega, kes keskel istus!“
„Jumala õige! Kust sa teadsid?!“
„Mis siin teada – ta ajas mind juba praegu närvi!“

Isa räägib sõbrale:
„Ma kasvatan oma ainsat tütart väga karmilt. Seni, kuni ta abiellunud ei ole, peab ta igal õhtu hiljemalt kell kümme kodus olema“
„Miks nii?“ küsib sõber.
„Sellepärast, et mul on kõrini lapselaste vannitamisest...“

„Ma kohtusin ühe toreda tüdrukuga,“ räägib üks sõber teisele. „Aga tema vanemad on meie õnne vastu.“
„Mismoodi nad selle vastu on?“
„Nemad tahavad, et me abielluksime.“

Mees naisele:
„Pärast seda, mis meie vahel juhtus, pean mina kui tõeline härrasmees sinuga abielluma.“
„Aga mis juhtus? Mis siis juhtus?“ küsib naine ärevalt.

„Sa tahad minuga abielluda ainult sellepärast, et ma sain vanaemalt päranduseks maja!“ süüdistab mees naist.
„Loll jutt!“ vastab naine. „Ma abielluksin sinuga, ükskõik kellelt sa maja saaksid!“

Sõbrad omavahel:
„Sa pole siiani veel abiellunud?“
„Ausalt öeldes mõtlen ma kogu aeg su naise peale!“
„Minu naise peale! No oled ikka siga küll!“
„Ära pabista, ega ma selles mõttes. Ma kardan ainult seda, et mulle ka mõni samasugune satub!“

Noormees ja neiu tülitsevad:
„Ma ei anna sulle enne, kui sa minuga abiellunud oled!“ teatab tüdruk.
„Aga mina ei abiellu sinuga enne, kui sa minust rasedaks ei jää!“ põrutab noormees vastu.

„Kas sa tõesti lubasid oma tütrel abielluda oma kassiiriga?“ küsib sõber gabrovlasest pankurilt.
„Jah, lubasin küll.“
„Aga sa ju ütlesid, et ei usalda teda!“
„Ega ma usalda jah, aga ma arvestasin, et kui ta minult nüüd varastab, siis läheb see raha vähemalt mu tütrele.“

Vana pankur abiellub noore neiuga.
„Miks sa nii noorega abiellusid?“ küsivad sõbrad. „Kümne aasta pärast oled sina juba 70, tema alles 28. Mis siis saab?“
„Mis siis ikka saab?“ vastab pankur. „Eks ma lahutan ära ja abiellun uuesti 18-aastasega.“

Kaks naabrinaist vestlevad omavahel:
„Ma kuulsin, et teie tütar abiellus ühe Mehhiko pankuriga.“
„Jah, aga tal on suur mure. Peeso seis on nii halb.“
„Pankur on kindlasti mõni vanem härra?“

Tallinna kesklinnas kohtuvad kahe pankuri abikaasad.
„Mis ma näen, kullake!“ hüüab üks. „Sa oled endale uue auto ostnud.“
„Jah tead, see juhtus eile,“ seletab teine. „Pidin kiiresti oma mehele panka helistama ja läksin lähemasse kauplusesse. Hiljem selgus, et tegemist oli “Mercedese„ autosalongiga. Ja noh, tead, kuidagi piinlik oli ilma ostuta väljuda.“

„Kui kena,“ ütleb noor neiu oma eakale armukesele. „Üleval on sul täiesti hallid juuksed ja all mitte ühtki halli karva.“
„Loogiline,“ vastab mees. „Seal all pole mul ka kunagi muresid olnud.“

„Kuidas sina – noor, ilus ja tark tütarlaps – võisid küll sihukese raugaga abielluda!“ imestab sõbranna.
„Aga mis seal siis imelikku on?“ vastab küsitu. „Kui sulle pakutakse raha, siis pole sul sellest sooja ega külma, mis aastal need rahapaberid trükiti!“