Ärimehed ja raha

Mees pahandab pangas kassiiriga:
„Kuulge, te ütlete juba neljandat korda, et tshekk on katteta! Millal teie panka siis ükskord raha tuleb?“

Neiu tahab oma arvelt raha välja võtta.
„Kas te võiksite end identifitseerida?“ palub pangaametnik.
Neiu avab käekoti, võtab sealt peegli, vaatab sellesse ja noogutab:
„Jah, see olen tõesti mina.“

Telefonikõne:
„Halloo, kas teie vahetate dollareid?“
„Jah, meie.“
„Mis kursiga?“
„Sajadollariline maksab kümme krooni.“
„Nii vähe? Vabandage, kas on see pank?“
„Ei, see on trükikoda.“

Mees helistab politseisse:
„Teate, mind pommitatakse pidevalt ähvarduskirjadega, kus nõutakse raha.“
„Kas need on anonüümsed ähvarduskirjad?“ uurib politseikorrapidaja.
„Ei, neile kirjutab alla mingi vennike Ühispangast.“

Pankur küsib ärimehelt:
„Mäletate, eelmisel aastal võtsite te meie pangast kaks miljonit dollarit laenu?“
„Muidugi mäletan,“ vastab ärimees.
„Noh, kui mäletate, siis olge hea ja öelge, millal me oma raha tagasi saame?“
„Kust mina tean. Kas arvate, et ma olen mõni prohvet või?“

Sõbrad omavahel.
„Kuhu lähed?“
„Panka raha tooma.“
„On sul siis pangas arve?“
„Ei. Aga mul on selle eest revolver.“

Mees: „Ma arvan, Marü, et ka sina oleksid meelsasti selle pankuri lesk, kes jättis oma naisele kolm miljonit dollarit.“
Naine: „Aga Jack, kui halvasti sa mind tunned! Palju parema meelega oleksin ma sinu lesk!“

Jack on pangale võlgu ja tema ukse taga laseb kella kohtutäitur. Naine avab akna ja küsib, mis lahti. Kuulnud, et pank nõuab raha, seletab ta:
„Jack sõitis Hollandisse tulbisibulaid tooma. Me saame tulpidest nii palju raha, et ehitame kasvuhoone. Seal kasvatame roose ja teisi lilli ning teenime nii palju, et saamegi laenu ära maksta.“
Kohtutäitur hakkab seda legendi kuulates laginal naerma. Jacki…

Algaja ärimees küsib pangast laenu, kuid talle öeldakse ära:
„Kahjuks ei tunne me teid piisavalt.“
„Mitte ei vea,“ kurdab mees sõbrale. „Pooled pangad ütlevad mulle ära sellepärast, et ei tunne mind piisavalt, teised jälle seetõttu, et tunnevad mind liigagi hästi...“

„Isa, kas sa annad pangas palju allkirju?“ küsib Juku.
„Oh jaa, nii palju, et võin kinnisilmi alla kirjutada,“ vastab isa.
„See on tore! Pane nüüd silmad kinni ja anna oma allkiri minu koolitunnistusele...“

Panga direktor leiab ühe ametniku raamatut lugemas ja pahandab:
„Kas te tõesti ei tea, et juturaamatu lugemine on pangas keelatud?“
„Aga see on ju sõnaraamat!“
„Miks sõnaraamat?“
„Meil käib siin nii vähe kliente, et hakkasin iseendaga rääkima ja aeg-ajalt ütlen selliseid sõnu, et tuleb leksikonist järgi vaadata...“

Vanadaam tahab pangas tshekki kirjutada, aga on unustanud, kuidas seda teha.
„Kirjutage alla niimoodi, nagu te harilikult oma kirjadele alla kirjutate,“ soovitab talle kassiir.
Vanadaam noogutab arusaavalt ja kirjutab tshekile:
„Suudlen teid kõiki. Tädi Agatha.“

„Näe, lehes seisab, et pank otsib kassapidajat.“
„Alles nad ju võtsid ühe tööle!“
„Nojah, seda kassapidajat nad nüüd taga otsivadki.“

Pangaametnikult küsitakse:
„Mis vahekorras on omavahel nael, kroon ja dollar?“
„Nael kroone maksab ühe dollari,“ vastab ametnik.

Esietendusel istuvad kõrvuti pangahärra ja näitleja.
„Häbi tunnistada,“ ütleb pankur, „aga viimati ma käisin teatris viis aastat tagasi.“
„Te ei pruugi selle pärast häbeneda,“ lohutab näitleja, „mina pole kogu oma elu jooksul ühtegi korda pangas käinud.“

Pangadirektor oma naisele:
"Sulle ei või ühtegi pangasaladust usaldada. Lubasid, et ei lobise seda välja, mis ma sulle rääkisin, ometi kuulsin sellest juba teiste suust!"
"Aga kallis, ma ei lobisenud niisama, vaid vahetasin teise saladuse vastu.

Pangaametnik läheb tööajal ootamatult koju ja leiab oma naise pangadirektoriga voodist. Mees jookseb otsekohe tööle tagasi ja seletab kolleegidele:
„Jube lugu, mehed, ta oleks mind äärepealt näinud!“

Daam ulatab panga kassaluugi juures tsheki ja ütleb murelikult:
„Vabandage, et mu mehe allkiri on natuke segane. Ma ei näinud ette, et ta nii hirmsasti kartma hakkab, kui minu käes revolvrit näeb.“

Panga kassiir küsib järgmiselt kliendilt:
„Kas ka teie soovite raha saada?“
„Sooviksin küll, aga kahjuks jätsin ma oma revolvri koju.“

Pankur teeb testamenti: "Ja kui ma suren, tuleb mu põrm tuhastada."
Notar: "Ja mida tuleb teha tuhaga?"
Pankur: "Saatke maksuametile märkusega: "Nüüd olete minust kõik saanud."