Arst ja haigla

Hullud püüavad hullumaja basseinist õngega kala, ainult üks istub pingil ja kõlgutab jalgu.
„Ma näen, et teie olete paranenud ja võite järelikult koju minna,“ märgib pingist möödub peaarst.
„Aitäh, doktor, ma lähen ja vôtan siis oma vôrgud välja,“ vastab hull.

Kaks patsienti otsustavad hullumajast põgeneda. Nad rebivad voodilinad ribadeks ja seovad need kokku. Siis proovib üks neist alla laskuda. Varsti ronib ta üles tagasi ja teatab:
„Köis on liiga lühike.“
Nad sõlmivad köie pikemaks ja sama mees ronib uuesti alla. Varsti on ta jälle tagasi ja teatab:
„Nüüd on köis liiga pikk.“

Üks hullumaja külastama tulnud mees küsib arstilt:
„Miks te nais- ja meespatsiente eraldi majades hoiate?“
„No ega nad siis nii hullud ka ei ole, et tahaksid koos elada,“ vastab arst.

„Mul on hea meel, et olete lõpuks terveks saanud ega arva enam, et olete Napoleon,“ ütleb psühhiaater haiglast lahkuvale patsiendile. „Soovin teile kõike head.“
„Tänan teid kõigest südamest, doktor,“ vastab mees. „Tahaksin teilt ainult küsida, kas ma pean Josephinele alimente maksma või mitte?“

Hull teeb vaimuhaigla direktori seifi tühjaks. Ta pääseb rahapatakaga oma palatisse, paneb küünla põlema ja hakkab rahatähti põletama. Üks palatikaaslane küsib:
„Miks sa direktori rahad ära põletad?“
„Aga mis siis saaks, kui need minu juurest leitakse?“ vastab rahapõletaja. „Kui neid enam ei ole, pole häda midagi.“
„No on ikka küll! Saad nii, et mäletad – päeva ajal on keelatud küünalt põletada.“

Hullumaja peaarst räägib sõbrale:
„Meil on haiglas üks mees, kes pakub mulle kogu aeg Niagara koske müüa.“
„Mis siis ikka, osta ära!“ soovitab teine.
„Ei saa, ta küsib liiga palju!“

Hullumaja valvur märkab patsienti, kes lükkab enda ees käru, mille põhi on ülespidi. Ta vangutab pead ja küsib:
„Mispärast te käru nii isemoodi lükkate?“
„Vaadake, härra,“ seletab küsitu usalduslikult. „Eile ma lükkasin käru teistpidi ja kujutage ette, nad puistasid sellesse liiva sisse. Täna ma enam nii loll ei ole!“

Hullumajas heliseb telefon. Valveõde võtab toru.
„Olge nii lahke ja minge vaadake, kas palatis number kümme on keegi,“ palub mehehääl.
Õde läheb vaatama ja tuleb siis tagasi:
„Ei, palatis number kümme pole kedagi.“
„Jumal tänatud,“ kostab torust, „siis õnnestus mul vist ikka jalga lasta.“

Kaks patsienti põgenevad vaimuhaiglast ja jooksevad mööda tänavat. Äkki üks peatub ja embab mööduvat tütarlast.
„Te olete hull!“ vihastab neiu.
„Laseme jalga!“ hõikab seda kuuldes teine põgenik, „aru sai!“

Noor arst on esimest korda psühhiaatriahaigla rahutute haigete osakonnas tööl. Ta jalutab parajasti mööda koridori, kui kuuleb äkki samme. Arst vaatab selja taha ja näeb patsienti, kellel on käes tool. Arst kohkub ja paneb jooksu, hull järele. Arst lisab kiirust, kuid hull ei jää maha. Lõpuks jääb puruväsinud arst lõõtsutades seisma. Hull paneb tooli põrandale ja ütleb:
„Istuge palun, doktor!“

Hullumajja tuleb komisjon. Arstid lähevad palatisse, aga seal ripuvad kõik hullud konksude otsas – kujutavad endast lehti. Üks komisjoni liikmetest reageerib kiiresti ja hüüab:
„Sügis tuli.“
Kõik kukuvad laest alla.
Arstid lähevad teise palatisse ja ka seal ripuvad kõik konksude otsas. Jälle kõlab lause „Sügis tuli“, ent üks hull vastab:
„Aga meie oleme igihaljad!“

Hullud mängivad hullumajas sõda. Üks virutab teisele kaikaga pähe. Ehmunud valvearst küsib:
„Kas sul tõesti valus ei ole?“
„Ei,“ vastab löödu, „ma olen ju tankis.“

Hullumaja peaarsti juurde tulevad kolm ravialust, kes kõik kujutavad ette, et nad on Napoleonid. Kõik kolm soovivad troonist loobumise aktile alla kirjutada. Peaarstil pole selle vastu midagi, peaasi, et nad märatsema ei hakkaks.
Järgmisel päeval tulevad hullud taas vastuvõtule ja tahavad teada, millal nad kuhugi saarele saadetakse.
„Ah te tahtsite selle nipiga siit välja pääseda,“ imestab peaarst…

Psühhoneuroloogiahaiglas vaatavad patsiendid telerist uudisteprogrammi. Üks haige lööb iga kord peale uudist endale rusikaga vastu põlve ja hüüab rõõmsalt:
„Küll on hea, et ma siin olen!“
„See tuleb välja kirjutada,“ ütleb üks arst teisele, „ta on täielikult paranenud.“

Vaimuhaigla valvuri püss satub juhuslikult kahe hullu kätte.
„Tead, nüüd on tore võimalus mahalaskmist mängida,“ ütleb üks hull teisele.
„Täitsa nõus,“ vastab too.
„Mine siis seina äärde ja seisa seal vagusi.“
Teine hull läheb seina äärde ja esimene hakkab teda püssiga sihtima.
„Pea kinni!“ hüüab äkki seina ääres seisev hull. „Aga mis siis saab, kui sa äkki mööda lased? Kuul teeb siis seina sisse…

Hullumaja külastab tuntud välismaa psühhiaater. Peaarst näitab talle maja. Ühes koridoris näitab külaline näpuga mehe poole, kes lühtri otsas ripub ja küsib:
„Kes see seal on?“
„Ah see? See vennike arvab, et on lamp.“
„Miks te teda alla ei võta?“
„Miks? Nii on ju palju valgem!“

Hullumajja tuleb komisjon ja küsib peaarstilt:
„Kuidas te teete vahet, kas mees simuleerib haiget või on tõepoolest hull?“
„See on lihtne. Ma küsin neilt niisugust asja: kuulus meresõitja kapten Cook tegi kolm reisi, ühe reisi ajal ta hukkus. Millise ajal?“
„Miks nii raske küsimus?“ vihastab komisjon. „Ja miks inglise ajaloost, kui meil oleks Ameerika ajaloost palju kergemaid võtta?!“

Kuulus kirurg läheb nädalavahetusel jahile. Esmaspäeva hommikul uurivad kolleegid haiglas, kuidas jahil läks.
„Olen pettunud,“ vastab kirurg. „Ma ei suutnud metsas kedagi tappa… Järgmine kord, kui selline tuju peale tuleb, võtan parem mõne operatsiooni ette…“

„Paps, kas me homme ka jahile läheme?“ küsib Juku.
„Ei, pojake, homme läheme me silmaarsti juurde,“ vastab isa tagumikust haavlit välja koukides.

Jõuluvana läheb psühhiaatri juurde:
„Doktor, aidake! Ma ei usu enam Jõuluvana!“