Onu Anekdoot
Pikkus: kõik lühike keskmine pikk

Arst ja haigla

3867 anekdooti, lehekülg 21 / 194

Psühhiaatri kabinetti siseneb meesterahvas. Ta jääb keset kabinetti seisma ja deklareerib valjul häälel:
„Doktor! Ma seisan! Kuid ma ei seisa niisama!“
Psühhiaater satub pisut segadusse, kuid enne, kui ta suudab midagi vastata, istub mees põrandale ning karjub:
„Doktor! Ma istun! Kuid ma ei istu niisama!“
Psühhiaater on hämmeldunud, kuid mees on end juba põrandale pikali heitnud ja lärmab edasi:
„…

Loe edasi

Mees psühhiaatrile:
„Doktor, te peate mind aitama!“
„Milles asi?“
„Asi selles, et kohe, kui ma raha saan, tahan selle kellelegi ära anda. Näiteks tahaksin ma praegu teile kinkida kogu oma palga, mis ma tund aega tagasi sain...“
„Jumal tänatud!“ pomiseb psühhiaater. „Lõpuks ometi ka üks normaalne patsient!“
Vestlevad kaks psühhiaatrit:
„Kuidas sul selle noormehega läheb, kellest sa mulle rääkisid?“
„Väga halvasti läks! Nagu ma ta jälitusmaaniast terveks ravisin, lasi keegi ta maha…“
Üks psühhiaater teisele:
„Teate, mulle sattus selline patsient, kes kujutab ette, et ta on auto.“
„Ja kuidas te teda ravite?“ küsib teine.
„Ega ma ravigi. Ma sõidan temaga!“
Kaks psühholoogi ajavad juttu:
„Ma küsin oma patsientidelt alati, kas nad malet mängivad.“
„Milleks?“
„Kui ei mängi, soovitan mängida. Kui mängib – soovitan maha jätta.“
„Miks?“
„Ma ei tea isegi, aga 80. protsendil juhtudest on see aidanud.“
Psühhiaater patsiendile:
„Astuge edasi, istuge. Mille üle kaebate?“
„Perioodilise isiksuse kahestumise üle, mis tuleneb peegli puudumisest korteris…“ vastab patsient.
Psühhoterapeudi vastuvõtul:
„Patsient, tundub, et miski vaevab teid?“
„Jah, mul on vaja kähku tualetti minna!“
„Noh, mis siis ikka, eks räägime sellest.“
Mees on psühhiaatri juures:
"Doktor, öelge mis mul viga on? Viimasel ajal teised inimesed enam ei märka, kui ma neid kõnetan. Eile aga juhtus päris hull lugu. Käisin ülemuse juubelil. Tõusin lauas püsti, ütlesin pika toosti. Lugesin isegi luuletuse. Kui maha istusin, ütles naine: "Oled ikka mölakas küll, tõused püsti, sõnagi ei ütle, seisad nagu sammas, siis jood pitsi tühjaks ja istud maha tagasi…

Loe edasi

Mees psühhiaatrile:
„Doktor, mulle tundub, et ma kannatan nõrgamõistuslikkuse all.“
„Miks te seda arvate?“
„Vaat seda ei suudagi ma kuidagi taibata!“
Mees psühhiaatrile:
„Mul on selline tunne, et ma olen lesbi!“
„Kuidas – lesbi?“ ei saa psühhiaater aru.
„Maailmas on nii palju ilusaid mehi, aga mind tõmbab ikka naistesse!“
„Doktor, mu mees vajab ravi!“ räägib naine psühhiaatrile. „Kujutage ette, ta tuli eile töölt koju ja karjus, et kõik kassid käivad tänaval avatud vihmavarjudega!“
„Ja mis selles imelikku on?“ küsib psühhiaater. „Kas te siis ei mäleta, milline paduvihm eile oli?“
Psühhiaater küsib uuelt patsiendilt:
„Nii, kes te selline siis olete?“
„Ma olen John Kennedü!“
„Noh, presidente on meie majas palju olnud…“ venitab psühhiaater.
„Ma pole mingi president!“ põrutab patsient. „Mina olen lennukikandja!“
Mees kirjutab psühhiaatri vastuvõtul paberile:
„Arvan, et olen parkimisautomaat!“
„Miks te seda suuliselt ei ütle?“ küsib arst.
„Ma ei saa rääkida,“ kirjutab mees, „muidu kukuvad mündid suust välja!“
Mees kaebab psühhiaatrile:
„Doktor! Mul on vist koerakompleks?“
„Kuidas seda mõista?“ küsib arst.
„Ma sirtsutan iga nurga peal, et oma territooriumi märgistada!“
„Noh, ja miks te siis siia tulite?! Siin on mul kõik juba märgistatud!“
Mees kurdab psühhiaatri juures:
„Doktor, auh-auh, mulle tundub, auh, nagu oleksin ma koer, auh-auh!“
„Nii! Heitke kušetile, ma vaatan teid läbi!“ ütleb arst.
„Mis te, auh, nüüd! Auh-auh, koerad voodis!? Auh-auh!“
Keset ööd helistab keegi mees psühhiaatrile:
„Doktor, ma ei tea, mis ma pean tegema! Minu korteri akna all k...pivad kaks koera juba tükk aega. Olen nende peale karjunud ja isegi kividega loopinud, aga nad k...pivad ikka edasi.“
Doktor mõtleb hetke ja vastab unise häälega:
„Aga kas te neile helistada olete proovinud?“
Psühhiaater räägib kolleegile:
„Kõik, tänasest päevast enam mitte tilkagi alkoholi! Tead, läksin eile pärast väikest pidu oma kabinetti ja seal istus klient. Vaatasin talle otsa ja sain aru, et mehel on tõsised probleemid. Rääkisin temaga, proovisin situatsiooni lahendada. Hakkasin juba konsultatsiooni lõpetama, kui mu kabinetti sisenes koristaja ja küsis, et kellega ma siin peegli ees istudes vestlen.“
Üks psühhiaater teisele:
„Täna sattus mulle kohutav patsient – ta pidas mind kogu aeg laternapostiks!“
„Pole midagi imestada, ta on ju haige.“
„Aga tõeliselt kohutav on hoopis see, et ennast pidas ta koeraks!“
„Miks sa vaimuhaiglas töötad?“ küsib perearstist kolleeg psühhiaatrilt. „Su patsiendid on alaarenenud ja palk on väike!“
„Aga see-eest ei suuda ükski patsient tõestada, et teda ravitakse valesti!“
„Ma ei kujutanud ette, et mania grandiosa võib enesetapja elu päästa,“ räägib psühhiaater kolleegile.
„Arvas, et on nii tähtis mees ja mõtles ümber?“ oletab kolleeg.
„Ei, tulistas 15 sentimeetrit peast kõrgemale!“