Eesti brandi loojad annavad lätlastele nõu. Kui läbirääkimised edukalt lõppevad, siis võtavad märgi „Welcome to ESTonia“ kasutusele ka lätlased.
Kõik
Muu 13739
Naised ja mehed 4468
Loomad 4378
Arst ja haigla 3867
Politsei ja õigus 3041
Autod ja liiklus 2984
Ärimehed ja raha 2842
Kool ja õpetajad 2721
Alkohol 2682
Juku ja Vovotška 2494
Abielu ja suhted 2306
Töö ja ülemus 1918
Poliitika 1750
Restoran ja toit 1685
Blondiinid 1639
Lapsed ja pere 1555
Religioon 1540
Eestlane, venelane, soomlane 1256
Arvutid ja tehnika 1232
Sõjavägi 1209
NSVL ja ajalugu 726
Jõulud ja pühad 501
Armeenia raadio 370
Kosmos ja teadus 316
Tšapajev ja Petka 228
Chuck Norris 74
Eestlane, venelane, soomlane
1256 anekdooti, lehekülg 23 / 63
Kas teate mis on „American Dream“? See, et kõik neegrid lähevad tagasi Aafrikasse ja igalühel on mõlemas kaenlas juut.
Rootslasest maailmarändur jõudis Eestisse. Ta saabus siia lennukiga ning Eestiski sõidab ta ringi mugavas limusiinis. Maailmarändur tõdes, et siiani on ta maailmarännanud peamiselt lähiriikides nagu Rootsi ja Soome. Tänavu võttis maailmarändur ette pikima reisi – Eesti.
Juba praegu on hakanud ta ette valmistama oma järgmise aasta superreisi – päevast külastust Hollandisse.
Juba praegu on hakanud ta ette valmistama oma järgmise aasta superreisi – päevast külastust Hollandisse.
Eesti muinasjutt. Otsustanud kord vanad eestlased, et lähevad lätlastele kallale. Mõeldud tehtud läinudki Lätit vallutama. Suure hooga vallutand ära Leedugi ja Poola jne. Muud kui trüginud aga lõuna poole. Lõpuks jõudnud Eestlased ühe suure ja laia jõe äärde. Eestlaste vanem vaadand jõge ja lausund:
„Nii ilus jõgi.“
Külarahvale hakand meeldima ja pannudki nimeks Niilus.
„Nii ilus jõgi.“
Külarahvale hakand meeldima ja pannudki nimeks Niilus.
Kolm sõjaväelast: ameeriklane, inglane ja soomlane saavad kokku ühes kohalikus kõrtsis Saksamaal. Kõigil kolmel on seljataga pikk teenistus. Nõnda siis otsustavad mehed õlleklaasi taga rääkida oma riigi jõustruktuuridest.
Ameeriklane räägib teistele, et neil ameerikas on nii võimas lennuvägi, et isegi kärbes ei suuda ilma nende teadmata radaritest mööda lennata.
Inglane vastab seepeale, et neil on…
Ameeriklane räägib teistele, et neil ameerikas on nii võimas lennuvägi, et isegi kärbes ei suuda ilma nende teadmata radaritest mööda lennata.
Inglane vastab seepeale, et neil on…
Miks Soomes on soomlased ja kõrbes kaamlid?
– Araablased said esimesena valida.
– Araablased said esimesena valida.
Rabinovits võetakse kahh sõjaväkke ja antakse käsk:
„Reamees Rabinovits, kaevake siia kraav!“
„Palun mulle mootoriga labidat!“
„Lollus, kes on enne näinud mootoriga labidat?“
„Aga kes on enne näinud labidaga juuti?“
„Reamees Rabinovits, kaevake siia kraav!“
„Palun mulle mootoriga labidat!“
„Lollus, kes on enne näinud mootoriga labidat?“
„Aga kes on enne näinud labidaga juuti?“
Punaarmees küsis Turkmeen eestlastelt kui valgetelt meestelt, kuidas poega tehakse. Kui olime ära söönud-joonud tema 5 kuu pakid, andsime ühese vastuse.
„Tuleb pritsida ülemisse vaskusse nurka!“
„Tuleb pritsida ülemisse vaskusse nurka!“
Küsimus:
„Mille poolest erinevad venelased tibladest?“
Vastus:
„Venelased elavad Venemaal, tiblad seal, kus neil on hea!“
„Mille poolest erinevad venelased tibladest?“
Vastus:
„Venelased elavad Venemaal, tiblad seal, kus neil on hea!“
Venemaa president Vladimir Putin teatas, et 24. juunil, venelaste ivanipäeval toimub Venemaal referendum riigi iseseisvuse küsimuses. Venelased peavad vastama küsimusele, kas nad tahaksid näha Venemaad tulevikus iseseisva riigina või mitte. Kui suurem osa rahvast vastab, et Venemaa ei vaja iseseisvust, kuulutab president Putin välja konkursi, leidmaks riiki, kes Venemaa oma protektoraadi alla võta…
Väike poiss tuleb vana Rabinovichi juurde:
„Vanaisa, kuule, mille juut on kõige parem olla? Kas ameerika, iisraeli või venemaa?“
„Rikas!“ kõlas vastus.
„Vanaisa, kuule, mille juut on kõige parem olla? Kas ameerika, iisraeli või venemaa?“
„Rikas!“ kõlas vastus.
Miks tšuktš ei söö hapukurki?
Pea ei mahu purki...
Pea ei mahu purki...
Eestlane, venelane, sakslane on vangis. Tuleb päev kus keegi saab sel juhul välja kui õpetab kaamlile ütlema „ai“ ja „ei“. Läheb siis sakslane kaamli juurde:
„Ütle ai!?“
Kaamel raputab selle peale pead ja sakslane istub edasi. Tuleb siis venelase kord:
„Ütle ai!?“
Sama asi ja venelane istub edasi. Tuleb siis lõpuks eestlase kord. Vaatab natuke aega ja läheb kaamli selja taha. Paneb jalaga munadess…
„Ütle ai!?“
Kaamel raputab selle peale pead ja sakslane istub edasi. Tuleb siis venelase kord:
„Ütle ai!?“
Sama asi ja venelane istub edasi. Tuleb siis lõpuks eestlase kord. Vaatab natuke aega ja läheb kaamli selja taha. Paneb jalaga munadess…
Uusrikas läheb juudi poodi kirstu ostma ja küsib:
„Miks tammepuust kirst on kallim, kui kasepuust kirst?“
Juut ütleb:
„Sest tammepuust kirst on tervislikum.“
„Miks tammepuust kirst on kallim, kui kasepuust kirst?“
Juut ütleb:
„Sest tammepuust kirst on tervislikum.“
Värskest uuringust selgub, et vene pensionärid on oma eesti keele oskusega rahul. „Jah, me ei kurda, suhtlemisel meil probleemi ei teki. AInult eestlastega on häda – nad ei tunne oma keelt – ei saa meie jutust sõnakestki aru!“ kurtis Sillamäel elav 68-aastane Zinaiida.
Eesti ja Iisraeli valitsus jõudsid kokkuleppele: Eesti annab välja eraldi raamatu Holocaustist ja Iisrael lisab oma koolide ajalooõpikuisse rea, et ka eestlased on küüditamiste ja Nõukogude okupatsiooni läbi natuke kannatanud.
Eestlaste õhkamine enne eelmist eurolaulu:
„Kui me kordki võidaks, siis järgmisena võitku või lätlased!“
„Kui me kordki võidaks, siis järgmisena võitku või lätlased!“
Juut jooksis üle tee. Siil kolhoosis.
Ei saanud aru, jah? Eks siis räägin uuesti.
Juut jooksis üle tee. Siil kolhoosis.
Ei saanud aru, jah? Eks siis räägin uuesti.
Juut jooksis üle tee. Siil kolhoosis.
Ei saanud aru, jah? Eks siis räägin uuesti.
Juut jooksis üle tee. Siil kolhoosis.
Ei saanud aru, jah? Eks siis räägin uuesti...
Ei saanud aru, jah? Eks siis räägin uuesti.
Juut jooksis üle tee. Siil kolhoosis.
Ei saanud aru, jah? Eks siis räägin uuesti.
Juut jooksis üle tee. Siil kolhoosis.
Ei saanud aru, jah? Eks siis räägin uuesti.
Juut jooksis üle tee. Siil kolhoosis.
Ei saanud aru, jah? Eks siis räägin uuesti...
Eesti eurolaulu laulja Sahlene on välja vahetanud kaks eestlasest taustalauljat, asendades need taustavalgusega.
Mõtles kord uusrikas kinobisnisiga tegelema hakata ja ühel hommikul teatab sekretär:
„Teid oodatakse!“
„Kes?“
„Swartsenegger!“
„Okei, las juut tuleb sisse, neeger las ootab!“
„Teid oodatakse!“
„Kes?“
„Swartsenegger!“
„Okei, las juut tuleb sisse, neeger las ootab!“