Jõulud ja pühad

„Tead, mu tüdruk tegi mulle vahva jõulukingituse,“ räägib üks sõber teisele. „Magas minuga!“
„Ta pole sul üldse originaalne!“ vastab teine. „Teeb kogu aeg kõigile ühesuguseid kingitusi!“

„Ema, tule homme koos minuga kaubamajja,“ palub Juku. „Ma tahaksin vanaemale jõulukingiks taskurätiku osta.“
„Selle ostuga saad sa ju üksi ka hakkama,“ vastab ema.
„Jah, aga ma ei tea vanaema mõõte...“

„Vanaisa, kuidas sulle meie jõulukink meeldib?“ küsib Juku. „See laiekraaniga telekas on ju lahe, eks?“
„Väga uhke kingitus!“ kiidab vanaisa. „Viskad diivanile pikali, suled silmad ja kohe tekib selline tunne, nagu kuulaksid raadiot!“

Naine kingib mehele jõuludeks lipsu: õudset värvi, kohutava mustriga ja liiga lühikese.
„Noh, kallis, kuidas sulle kingitus meeldib?“ küsib naine jõuluõhtul. „Mis sinu arvates siia juurde kõige rohkem sobib?“
„Habe!“ vastab mees vihaselt.

„Teie naisel on väga originaalsed kõrvarõngad,“ märgib külaline peremehele. „Ma pole selliseid kunagi näinud.“
„Teate, ma lihtsalt unustasin talle jõulukingituse ostmata ja pidin talle oma mansetinööbid kinkima.“

Müüja pakib pesupoes sisse terve mäe stringe ja rinnahoidjaid ning ütleb kauba ostnud mehele tunnustavalt:
„Suurepärane jõulukink! Aga kas te ei tahaks talle ka sokke osta?“
„Sokke las ostab talle tema abikaasa!“ põrutab mees vastuseks.

Mees kingib ämmale jõuludeks viha.
„Kas see on vihje sellele, et ma peaksin sagedamini koristama?“ küsib ämm mürgiselt.
„Ei, see on vihje sellele, et võiksite mind edaspidi millegi pehmemaga lüüa, aga muidu ikka ainult taignarulliga ja taignarulliga...“

Blondiin annab müüjale sada krooni ja ütleb:
„Ma sain jõulukingi, aga see on liiga väike. Palun vahetage see suurema vastu.“

Perekonnas on kaks poega – üks optimist, teine pessimist. Jõuludeks tegi isa poistele vastavad kingitused: pessimist sai puuhobuse, optimist – hobusepabulad.
Hommikul poisid ärkavad. Pessimist ütleb:
„Ma tahtsin suurt, aga see on väike. Tahtsin valget, aga see on must.“
Optimist ütleb:
„Aga mul on elav hobune, ainult et jooksis ära!“

Papa Carlo Buratinole:
„Pojake, millega sa rahul ei ole? Sa ju tahtsid jõulukingiks mingit loomakest. Kas sulle siis mu kingitus ei meeldi?“
„Aga mina tahtsin ju kassipoega või kutsikat...“
„Lapsed ei saa alati seda, mida nad tahavad!“
„Jah, aga see kobras vaatab mind kuidagi imelikult...“

Kuulaja helistab jõuluraadiosse ja küsib:
„Mida lisada veele, et kuusk kauem seisaks?“
„Tsementi!“ vastab DJ.

Esimesel jõulupühal kohtuvad kaks talumeest:
„Tead, ka mina panin sel aastal oma naisele jõulukingi kuuse alla.“
„Noh, ja mis ta ütles?“
„Ei midagi, otsib alles. Mets on meil ju suur...“

Vestlevad kaks sõpra:
„Kas tead, mis ühist on jõulukuusel ja naisel?“
„Ei. Mis neil siis ühist on?“
„Kui oled jõulukuuse või naise maha saanud, märkad kohe, et läheduses on veel teine ja hoopis ilusam.“

„Jõulud või asi!“ kurdab üks sõber teisele. „Naine sunnib kodus taga nagu hull! Käsutab muudkui tööle!“
„Mis tööd ta sul siis teha käsib?“
„Noh, näiteks kirjutas ta eile enne poodiminekut teleriekraanile “Laiskvorst!„... Ja pidingi tolmu ära pühkima...“

Jõuluvana läheb psühhiaatri juurde:
„Doktor, aidake! Ma ei usu enam Jõuluvana!“

Välisuudistest:
„Kolumbia kooliõpilased valmistasid jõuludeks lumememme, mille väärtus on 3 miljonit dollarit.“

„Varsti on jõulud!“ rõõmustab koer. „Tuleb vast rikkalik söögilaud!“
„Jaa, jaa,“ ohkavad haned raskelt.

„Issi, kas me võiksime jõuludeks kassi võtta?“ küsib Juku.
„Ei tule kõne allagi! Me sööme seapraadi, nagu kõik teisedki!“ vastab isa karmilt.

„Kuule, paps, miks sa kommid nii kõrgele jõulukuuse otsa riputasid?“ küsib Juku.
„Ikka sellepärast, pojake, et sa neid enne jõule ära ei sööks,“ vastab isa.
„Ja mis ma siis seni peaksin tegema, jõuluehteid õgima või?“

„Juku!“ hüüatab ema. „Kes sulle ometi sellise sõna õpetas?“
„Jõuluvana, emme. Selle sõna ütles ta siis, kui öösel minu toas jalgratta otsa komistas...“