Juku ja Vovotška

„Issi, arva ära, milline rong hilineb kõige rohkem?“ küsib Juku.
„Ei tea, pojake,“ vastab isa. „Missugune siis?“
„See, mille sa mulle juba eelmise aasta jõuludeks lubasid kinkida.“

„Juku, mine nüüd ilusasti magama,“ manitseb ema. „Kui üles ärkad, toob jõuluvana sulle ilusa ralliauto!“
„See on lahe!“ hüüab Juku. „ Siis on mul juba kaks ralliautot!“
„Kuidas nii?“
„Ma leidsin eile riidekapist ka ühe!“

„Jõuluvana on ikka üks igavene ihnuskoi!“ räägib Juku õues sõpradele.
„Kust sa seda võtad?“
„Noh, selle asemel, et mulle enda poolt kingitus tuua, leidis ta auto, mille ema oli kappi peitnud, ja pani selle öösel kuuse alla!“

Juku kirjutab Jõuluvanale kirja:
„Kallis Jõuluvana! Palun too mulle suur veoauto ja mõned armsad nukud!“
„Nukud?“ imestab kirja lugenud ema. „Milleks sulle küll need? Sa pole ju eales nukkudega mänginud!“
„Aga kuidas ma siis sinu arust autoavariisid ja jalakäijate allaajamist saan mängida?“ küsib Juku vastu.

Isa kingib Jukule jõuludeks kitarri.
„Aga kus siis keeled on?“ küsib Juku, kui on paki avanud.
„Pole midagi, poiss,“ vastab isa, „enne õpi korralikult mängima, küll siis saad keeled kah!“

Juku läheb kooli, üleni sinikaid täis.
„Juku! Mis sinuga juhtunud on?“ hüüatab õpetaja.
„Sain isa käest peksa.“
„Mispärast.“
„Ta ostis mulle jõulukingiks uued teksased ja kodus selgus, et need ei läinud mulle jalga…“

„Kelleks sa saada tahad, Juku, kui suureks kasvad?“ küsib õpetaja.
„Jõuluvanaks,“ vastab Juku.
„Miks just Jõuluvanaks?“
„No mõelge ise, õpetaja – paar nädalat tööd ja ülejäänud aasta vaba!“

Juku saadab Jõuluvanale kirja:
„Palun saada mulle väikene vend!“
Jõuluvana kirjutab vastu:
„Pole probleemi. Saada mulle oma ema!“

Juku kirjutab Jõuluvanale:
„Kallis Jõuluvana! See hiina ilutulestik, mis sa mulle eelmisel aastal kinkisid, meeldis mulle väga! Palun saada ka sel aastal kolm pakki ja üks klaassilm…“

Juku kirjutab Jõuluvanale kirja:
„Kallis Jõuluvana, palun tee nii, et mu vanemad üksteist taas armastama hakkaksid. Ja tee nii, et nad teeksid seda võimalikult huvitavates ning erinevates poosides, muidu suren ma igavusest lihtsalt ära!“

Kiri Jõuluvanale:
„Kallis Jõuluvana, magusad asjad on mulle keelatud, kuna mul on diabeet. Palun saada mulle seepärast kast poolmagusat.
Juku, 9 aastat vana“

Juku ärkab jõuluööl üles ja näeb kuuse alla kingitusi laotavat pika valge habemega vanameest.
„Oi, Jõuluvana!“ hüüab Juku. „Ma olen sinusse alati uskunud ja nüüd ma tean, et sa oledki olemas!“
„Jah, nüüd sa tead, et ma olen olemas..!“ vastab Jõuluvana. „Ja ma pean su paraku ära tapma…“

Jõululaupäeva õhtul läheb Juku koos ema ja isaga kirikusse.
„Ole nüüd hea laps!“ sosistab ema. „Katsu vaikselt olla ja ära enam jalgadega kolista!“
„Miks?“ imestab Juku. „Kas kõik teised inimesed tahavad siis magada?“

Juku on ema-isaga jõulujumalateenistusel ja palvetab:
„Armas Jumal, tee nii, et minust järgmisel aastal hea poiss saaks. Aga kui sa sellega hakkama ei saa, siis anna vähemalt emale tugevamad närvid!“

Juku läheb jõulupühade ajal isa juurde tööle. Äkki kostub kõrvalruumist mehehääl:
„Olgu, veel 100 grammi ja siis aitab!“
„Isa, kes seal on?“ küsib Juku.
„Ah, need on päkapikud, kes seal kangi tõstavad!“ vastab isa.

„Kuule, Juku,“ pahandab isa, „miks sa kalu enne pannile panemist puhtaks ei pese?“
„Milleks?“ imestab Juku. „Nad on ju eluaeg vees olnud!“

„Isa, mille poolest erineb suvine kalapüük talvisest?“ küsib Juku.
„Ainult sellepoolest, et talvel seisab viin kenasti külm,“ vastab isa.

Juku on meestega kalal. Tal on päris hea kalaõnn, kuid miskipärast viskab ta pooled kalad vette tagasi.
„Kuule, Juku,“ imestab onu, kes oma õnge poisi kõrval leotab, „ma ei saa aru, miks sa väikesed kalad kotti paned, aga suured jõkke tagasi viskad? See pole küll tark tegu!“
„Aga meil on kodus ainult väike pann, niisiis pole mingit mõtet püüda selliseid kalu, kes pannile ei mahu!“ seletab Juku.

Poes küsib müüja Jukult:
„Kas teil 20 senti on?“
„Ei,“ vastab Juku. „Aga teil?“

„Mis võiks olla veel magusam kui “Kalevi„ šokolaadikommide karp!“ ohkab Juku kaupluse vaateakent silmitsedes.
„Usu mind, poiss,“ lausub keegi möödujaist, „karbist veel magusamad on kompvekid!“