Onu Anekdoot
Pikkus: kõik lühike keskmine pikk

Juku ja Vovotška

2494 anekdooti, lehekülg 20 / 125

Juku ei taha kuidagi pöidla imemist lõpetada. Lõpuks hoiatab ema:
„Kui sa oma pöidla imemist ei lõpeta, lõhkeb su kõht nagu õhupall!“
Samal päeval pargis jalutades märkavad ema ja Juku pargipingil rasedat naist. Juku läheb naise juurde, osutab ta kõhule ja ütleb:
„Ooooooooo... Ma tean, mis sa teinud oled!“
Juku on saates Kuldvillak ja tal ei lähe tal sugugi hästi. Pärast reklaamiplokki algab Topeltvillak.
„Mida nägi Juku unes?“ küsib saatejuht.
„Kassi!“ hüüab Juku.
„Õige! Järgmine küsimus. Mis on Juku lemmiktoit?“
„Pitsa!“
„Õige! Järgmine küsimus. Kes on küsimused ära vahetanud?“
Juku toksib vastamisnuppu ja kisab:
„Mina, mina!“
„Oi, Juku, sa oled väga andekas kujur!“ kiidab ema. „Su lumememm näeb välja täitsa inimese moodi!“
„Muidugi ema,“ vastab Juku, „Mari on ju selle sees!“
Jaan on Jukul külas. Vannitoast tulles ütleb ta Jukule:
„Sul ripub seal kaks rätikut, üks tähe “M„ ja teine tähe “N„ all. Ma võtsin selle, mis oli tähe “M„ all. Ma sain ju ikka õigesti aru, et “M„ on meestele?“
„Ee … seda just mitte… Igal juhul “N„ tähendab “nägu„…“
„Mina olevat pervert!“ imestab Juku sõprade ringis. „Kas ma olen siis pervert? Ema leidis mu voodi alt “Kamasuutra„, andis kõrvakiilu ja sõimas perverdiks. Ma oleks üldse maha salanud, et see minu raamat on, aga need täiendused ja parandused, need olid ju minu käekirjaga tehtud.“
Juku räägib sõbrale:
„Kui mu isa teada sai, et ma suitsetan, siis sundis ta mind korraga terve paki ära tõmbama!“
„Ja mis edasi sai?“
„Noh, nüüd ma loodan, et ta saab ka seda teada, et ma õlut joon…“
„Mu isa oli oma sünnipäeval nii täis, et kui tort toodi, hakkas ta süütamata küünlaid ära puhuma!“ räägib Juku sõbrale.
„Noh, selleks peab ikka küll väga purjus olema!“
„Oota see pole veel midagi! Ta oli ikka nii täis, et küünlad süttisidki põlema!!!“
Juku tormab tuppa:
„Isa, isa, naabri kass istub suure kase otsas ega saa sealt kuidagi alla!“
„Ära muretse, Juku, küll ma ta sealt alla aitan!“ ütleb isa ja väljub koos Jukuga.
Poole tunni pärast jookseb Juku uuesti tuppa:
„Ema, ema! Isa istub naabrite kase otsas ega saa sealt kuidagi alla!“
Juku on emaga loomaaias:
„Ema, kui kaelkirjakul oleks sarved, kas ta oleks siis põder?“
„Pojake, sa vaata oma isa,“ vastab ema. „Sarved küll on, aga ikkagi on eesel.“
Perekond külastab loomaaeda. Hetkel, kui isa on läinud jäätist ostma, küsib Juku emalt:
„Ema, aga mis asi see elevandil seal ripub?“
„See on lont, pojake.“
„Ei, mitte see, aga see teine?“
„Ah see … see … see ei ole midagi, pojake.“
Sel hetkel jõuab isa tagasi. Poiss pöördub tema poole:
„Isa, mis asi see seal elevandil on?“
„Lont.“
„Ei, see teine asi.“
„Liige.“
„Aga emme ütles, et see ei ole midagi…

Loe edasi

Perekond külastab loomaeda. Juku küsib isalt:
„Aga kui lõvi peaks kellegi meist ära sööma, mis number bussiga ma siis koju sõidan?“
„Isa, kas see ongi ahv?“ küsib Juku loomaaias.
„Ei, pojake, see on alles kassapidaja,“ vastab isa.
Tallinna loomaaias antakse megafoni kaudu edasi järgmine teade:
„Tähelepanu-tähelepanu! 7-aastane Juku, kes kaotas ära purjus isa, leiab oma isa üles ahvipuurist.“
Isa ja Juku on loomaaias. Nad lähevad ahvipuuri juurde, kuid see on tühi.
„Praegu on neil jooksuaeg, nad on omaette!“ seletab talitaja.
„Aga kui annaksime neile midagi magusat?“ teeb isa ettepaneku. „Mis te arvate, kas nad ilmuksid välja?“
„Aga kas teie ilmuksite?“
Juku on isaga loomaaias ja näeb sebrat:
„Oi, issi, vaata! Värvitud hobune!“
„Ei, pojake, see on sebra,“ vastab isa. „Aga värvitud hobune – see on su ema!“
Juku on esmakordselt maal ja uudistab laudas notsusid.
„Vanaema, mis loomad need sellised on?“ küsib ta.
„Need on sead, Juku,“ vastab vanaema, „tavalised kodusead.“
„Ja mis kurja nad siis teinud on, et neid sigadeks sõimatakse?“
Isa ja Juku on tsirkuses.
„Isa, miks see onu seda tädi pooleks saeb?“
„Et teada saada, kui vana ta on!“
Juku isale:
„Kuule, paps, ema palus, et sa käiksid täna kodus ilma tuhvliteta, ainult sokkide väel.“
„Miks?“
„Ta kaotas nõela ära ja tahab selle üles leida.“
„Ema, miks sa mulle valetasid, et mu väikevend on ingel?“ küsib Juku.
„Aga ta on ju ingel!“
„Ega ei ole küll! Kui ma ta rõdult alla viskasin, ei lennanud ta üldse!“
Juku jookseb rõõmsalt tuppa:
„Emme, emme, ma sain täna koolis viie!“
„See pole tähtis, pojake,“ ütleb ema, „sul on ju vähk.“