Kool ja õpetajad

Vestlevad kaks kolleegi:
„Aga kus te varem töötasite?“
„Koolis, hispaania keele õpetajana.“
„Te siis oskate hispaania keelt?“
„Ei oska. Sellepärast ma pidingi aasta pärast ära tulema.“

Direktor juhatab klassi noore naisõpetaja ja teatab:
„Lapsed, see on teie uus õpetaja. Ma loodan, et ta teile meeldib.“
„Jaa, figuuril pole viga!“ märgib Juku.
„Muidugi!“ vastab direktor uhkelt. „Ise valisin välja!“

Kooli tuleb noor füüsikaõpetaja. Pärast kaht kuud õpinguid küsivad vanemad pojalt, kuidas uus õpetaja meeldib. Juku vastab rõõmsalt:
„Õps muutub lausa iga tunniga targemaks!“

Naisõpetaja tuleb klassi, lennukikujuline kullast pross rinnas. Juku ei saa oma silmi sellelt lahti.
„No mis on Juku?“ küsib õpetaja viimaks. „Sulle meeldib mu lennuk, jah?“
„Ei, mulle meeldib lennuväli!“

Õpetajanna räägib tunnis lastele:
„Kui keegi ütleb, milline minu kehaosa talle kõige rohkem meeldib, siis ütlen ma talle, kes temast suureks kasvades saab. Noh, Mart, mis sulle minu juures kõige rohkem meeldib?“
„Teie juuksed, õpetaja.“
„Tähendab, hakkad juuksuriks. Aga sulle, Jaan?“
„Teie silmad.“
„Selge, sinust saab silmaarst. Aga sulle, Juku.“
„Õpetaja, ma sain juba ise kah aru, et mina hakkan…

„No see on juba liig mis liig!“ noomib õpetaja Jukut. „Eile ei olnud sul vihikuid kaasas, täna tulid aga koguni õpikuteta! Kas sa tead, kuidas kutsutakse sõdurit, kes läheb lahingusse ilma relvata?“
„Muidugi tean,“ vastab Juku. „Teda kutsutakse kindraliks.“

Õpetaja küsib tunnis:
„Mari, kus su töövihik on?“
„Oi, koju unustasin.“
„Aga pead ei unustanud koju?!“ küsib õpetaja mürgiselt.
Sel hetkel siseneb klassi ilma peata Juku.
„Aga kus su pea on, Juku?“ hüüatab õpetaja.
„Koju unustasin.“
„Aga kas töövihik on kaasas?“

„Ma loodan, et ei taba sind seekord pinginaabri pealt maha kirjutamast,“ ütleb õpetaja enne kontrolltööd Jukule.
„Ma ise loodan kah...“ vastab Juku.

Õpetaja kontrollib koduseid ülesandeid:
„Jüri, miks sul kodune töö on tegemata?“
„Ma väänasin jala välja!“
„Istu, kaks! Aga sinul, Toomas?“
„Vanaema jäi haigeks!“
„Istu, kaks! Ja millega siis Juhan end õigustab?“
„Mul tuli vend vanglast koju!“
„See ei ole vabandus! Või vennaga hirmutama! Istu, kolm!“

Õpetaja: „Juku, viimasel ajal oled sa hakanud koduseid ülesandeid palju paremini lahendama kui enne. Kas keegi aitab sind?“
Juku: „Ei, meil on lihtsalt juba nädal aega telekas rikkis!“

„Kus asub Siber?“ küsib geograafiaõpetaja Jukult.
„Aasias,“ vastab Juku.
„Õige. Aga kuidas sinna kõige lühemat teed pidi jõuda?“
„Kõige lihtsam on kohtuotsusega! Kui Venemaa millegagi vahele jääd!“

Geograafiatund Siberi kolkakoolis.
„Kui seisame näoga Tuura-Kolla vana kuuri poole,“ räägib õpetaja, „siis jäävad London, Pariis ja Berliin meist vasakut kätt, aga Tokio ja Peking paremat kätt.“

Geograafiatund Ukraina koolis:
„Pidage meeles, lapsed,“ räägib õpetaja, „et London, Pariis ja Berliin asuvad Dnepri vasakul kaldal, aga Toküo ja Peking paremal kaldal.“

Õpetaja: „Juku, mis tõestab, et Maa on ümmargune?“
Juku: „Gloobus, õpetaja.“

Õpetaja: „Juku, näita mulle, kus asub Sansibar.“
Juku: „Õpetaja, ma tean kõiki meie linna baare, aga sellest kuulen küll esimest korda!“

Õpetaja Jukule:
„Juku, näita meile kaardil Antarktikat!“
„Õpetaja, ma näitaksin seda parema meelega järgmises tunnis,“ teatab Juku.
„Miks järgmises tunnis?“
„Sest mul on täna nohu ja kampsunit pole ka seljas!“

Õpetaja küsib Jukult:
„Mille poolest erineb poolsaar saarest?“
„Poolsaar saadakse siis, kui saar pooleks lõigata,“ vastab Juku.

Õpetaja: „Juku, mida sa tead meridiaanidest ja paralleelidest?“
Juku: „Nende sisse pakiti maakera, et see koost ei laguneks!“

„Kuhu me satume, kui ekvaatoril maad puurima hakkame?“ küsib geograafiaõpetaja Jukult.
„Hullumajja, õpetaja,“ vastab Juku.

„Juku, milline ookean on kõige suurem?“ küsib õpetaja.
Juku vaikib.
„Õige, Juku! Vaikne ookean ongi kõige suurem!“