Kosmos ja teadus

Kommentaarid matemaatika õpetamise kohta.
1960-ndad: Metsamees müüb autokoorma puitu $100 eest. Tema maksab toodangu eest neli viiendikku selle hinnast. Milline on tema kasu?

Kommentaarid matemaatika õpetamise kohta.
1970-ndad: Metsamees müüb autokoorma puitu $100 eest. Ta maksab toodangu eest neli viiendikku selle hinnast või $80. Milline on tema kasu?

Kommentaarid matemaatika õpetamise kohta.
1970-ndad:(uus matemaatika): Metsamees vahetab puidu hulga P raha hulgaga M. Hulgas M on 100 elementi, iga üks väärtusega $1.00. Toodangu hinna hulk H sisaldab 20 elementi vähem kui P. Kujutades hulka H hulga P alamhulgana vastake küsimusele: Milline on hulga kasumi hulga K elementide arv?

Kommentaarid matemaatika õpetamise kohta.
1980-ndad: Metsamees müüb autokoorma puitu $100 eest. Ta ise maksab toodangu eest $80 ja kasum on $20. Teie ülesanne – tõmmake alla arv 20.

Kommentaarid matemaatika õpetamise kohta.
1990-ndad: (väljaminekutele tuginev haridus): Raiudes maha imeilusa metsa puud, teenib metsamees $20. Mida sa arvad sellisest eluviisist? (Lisaharjutus: Mida tunnevad metsalinnud ja putukad?

Kommentaarid matemaatika õpetamise kohta.
2000-ndad: Kes on metsamees?

Koolis on matemaatika tund ja õpetaja küsib lastelt:
– Lapsed, öelge, kui palju on 8 korda 6?
Vaikus. Keegi ei tea.
Siis tõstab Juku käe. Kuna keegi teine ei tea, peabki õpetaja Jukut küsima:
– No, Juku, kas sina tead, kui palju on 8 korda 6?
– Ma arvan, et see on keskmiselt kaks korda nädalas, ütleb Juku.
1982

Kord õhtul oli Bohr koduteel koos naise ja noore Hollandi füüsiku Kazimiriga. Viimane oli tegelnud alpinismiga ja põles soovist näidata oma meisterlikkust. Selleks paigaks valis ta maja seina, millest nad parajasti möödumas olid. Kui ta oli teisest korrusest kõrgemale tõusnud, järgnes talle ka hoogusattunud Bohr. Järsku kõlas vile ja nende poole tormas mitu politseinikku. Majas oli pangaosakond.

Korporatsiooni tegevdirektori valimine. Kandideerivad insener, füüsik ja jurist. Ilged testid ja brainwash, et kes ikka sobilikum on sinna kohale. Lõpuks siis küsitakse: „Palju on 2x2?“
Insener mõõdab seitset pidi ja arvutab nii, et anna olla, teatab: „4“
Füüsik kaob kuhugi raamatukokku, konsulteerib kolleegidega ja infopangaga, teatab ka: „4“
Jurist niheleb, chekib kõik nurgad, lauaalused, ukseta…

Kosmosesse saadetakse Belka, Strelka ja t?ukt?.
Maalt tulevad laevale käsklused, mida ja kuidas teha.
– Belka, vajuta valgele nupule, reguleeri kiirust vasakpoolse kangiga!
– Strelka, tõmba parempoolset kangi, korrigeeri trajektoori!
– Belka, vajuta punasele nupule!
– Strelka, vajuta valgele klahvile!
– T?ukt?, anna koertele süüa!
1981

Kuulus keemik Aleksander Butlerov oli erakordselt tugev inimene. Puudaseid pomme pidas Kaasani ja Peterburi ülikooli professor mänguasjadeks. Kord sõbrale külla minnes ei leidnud ta kedagi kodust. Märganud ukse taga ahjuroopi, painutas teadlane sellest „B“ tähe. Nii teadis sõber hiljem täpselt, kes teda otsimas käis.

Kuulus keemik Robert Bunsen võttis vastu keemia arvestust. Üks tudeng vastas vapralt igale küsimusele, kuid Bunsen ei kiirustanud hinnet panema. „Millegipärast pole ma teid loengutel näinud...“
„Aga te ei saanudki mind näha, professor!“ hüüatas nutikas üliõpilane tehtud naiivsusega. „Ma istun samba taga!“
Leidlik vastus sai peatselt kogu ülikoolis teatavaks...
Kandnud viimasele vastajale arvestuse…

Kuulus teadlane A. Einstein saabub koju ja küsib alt majahoidjalt:
„Andestage, aga kus siin elab professor Einstein?“
„Te ju ise olete... professor Einstein!“
„Seda ma tean. Unustasin aga ära, mis korrusel elan?“

Kuulus teadlane Newton oli parlamendi liige. Tühjad, mittemidagiütlevad vestlused ja debatid parlamendis jätsid ta külmaks. Tavaliselt istus teadlane vaikides, haruharva võttis sõna. Ent ükskord, kui erakondade vahel tekkis vaidlus, küsiti kuulsalt füüsikult, missugune on tema arvamus selles küsimuses.
„Ma võin öelda ainult üht: sulgege, palun, aken! Täna on siin eriti suur tõmbetuul!“
See oli gen…

Kuulus ungari päritoluga ameerika matemaatik John von Neumann, kes oli üks küberneetika rajajaid, esines kord neljakümnendate aastate lõpul ettekandega raalide tulevikust. Muuseas tähendas ta, et matemaatika on väga väike ja väga lihtne osa elust. Kui auditoorium, kes koosnes põhiliselt matemaatikutest, rahulolematult sumisema hakkas, lisas lektor: „Kui inimesed ei usu seda, et matemaatika on liht…

Lise Meitner oli Saksamaal esimene naisfüüsik, kellele omistati teaduslik kraad. Tema väitekirja teema „Kosmilise füüsika probleemid“ tundus ühele ajakirjanikule liialt keerulisena ja lehes nägi see välja nii: „Kosmeetilise füüsika probleemid“.

Ma tahan, et mu Laika kosmosest tagasi tuleks!

Maailmakuulsate geneetikute kongress. Ettekanded, loengud. Üks teadlane püüab teist üle trumbata:
„Ma ristasin lehma ja kitse ja nüüd on mul kodus suurepärane liha, ainulaadne rasvane piim ja imehea või!“
„Aga mina ristasin arbuusi ja tarakani!“
„Ja mis resultaadi te saavutasite?“
„Lõikad arbuusi lahti, seemned jooksevad laiali!“

Matemaatik Mihhail Lavrentjev kippus alatihti hiljaks jääma. Kord tõttas akadeemik nõupidamisele ja hüppas viimases hädas autobussi astmelauale. Sõidukisse ta ei mahtunud – see oli reisijaist niivõrd tulvil. Postimilitsionäär märkas korrarikkujat ja vilistas, buss jäi seisma. Onneks oli teadlasel taskus tõend, mis kinnitas, et tegemist on füüsika – matemaatikadoktoriga. Lavrentjev näitas miilitsal…

Matemaatik Mihhail Lavrentjev kippus alatihti hiljaks jääma. Kord tõttas akadeemik nõupidamisele ja hüppas viimases hädas autobussi astmelauale. Sõidukisse ta ei mahtunud – see oli reisijaist niivõrd tulvil. Postimilitsionäär märkas korrarikkujat ja vilistas, buss jäi seisma. Õnneks oli teadlasel taskus tõend, mis kinnitas, et tegemist on füüsika-matemaatikadoktoriga. Lavrentjev näitas miilitsale…