Kosmos ja teadus

Prantsuse loodusteadlane Georges Buffon otsustas tõenäosus-teooriat kontrollida sel teel, et viskas kulli ja kirja 4040 korda. Selgus, et „kull“ võitis 2048 korraga...

Professor uuris laboratooriumis kirpu. Ta rebis kirbul ühe jala ära ja ütles: „Hüppa!“ Kirp hüppas. Professor rebis teise jala ära ja ütles: „Hüppa!“ Kirp hüppas. Eksperiment jätkus. Lopuks tõmbas professor küljest viimase jala ja ütles kirbule: „Hüppa!“ Kirp ei hüpanud. Teadlane pomises endale natuke aega habemesse ja kirjutas siis laboratooriumipäevikusse: „Pärast viimase jala eraldamist kaotab kirp kuulmise.“

Professor:
„Ja mida te võite öelda kaheksateistkümnenda sajandi suurte keemikute kohta?“
Tudeng:
„Nad on kõik surnud.“

Päikesele.?otlasedki tahaksid kosmost vallutada ja sellepärast otsustasid nad hakata planeerima lendu Päikesele. See, et seal on liiga kuum, neid ei heidutanud -?otlastest kosmonaudid kavatsevad Päikesele maanduda öösel.

Rubiidiumi ja tseesiumi avastajal Robert Wilhelm Bunsenil olid käed pikaajalisest tööst nii parkunud, et seltskonnas peitis ta need laua alla. Seevastu laboris või auditooriumis tundis keemik nende üle uhkust. Pistnud nimetissõrme Bunseni põleti leegi kõige kuumemasse ossa, hoidis ta seda seal seni, kuni võis tunda kõrbelõhna ja lausus siis rahulolevalt:
„Härrad! Selles kohas on leegi temperatuur 2000 kraadi!“

Saanud korra kosmoses kokku tulnukate ja maalaste kosmoselaev. Rääkinud sellest ja teisest, lõpuks tulnukad küsinud, et kuidas teie seal Maa peal järglasi teete. Laeva kapten võtnud siis naisastronaudi pannud ta selili laua peale ja kohe asja juurde. Tulnukad itsitavad mis hirmus. Kapten ajas end solvunult püsti, toppinud püksimulgu kinni ja küsinud, et mis see rohelistele nii hirmsat nalja teeb.…

Saksa arstiteadlane Rudolf Virchow oli pidevalt hädas tolliametnikega, sest ta vedas endaga kaasas mitmesugust teadusvara. Kord nõuti temalt tolli pealuu eest, mida õpetlane kasutas näitliku vahendina. Virchow tuli kitsikusest välja leidliku käiguga: „Kasutatud asjade eest ju tolli ei võeta!“

Saksa füüsik Walter Friedrich Nernst demonstreeris sajandi alguses keisrile juhtmeteta telefoni, teiste sõnadega, algelist ringhäälingut. Katsesaade anti eetrisse füüsikainstituudist, vastu võeti palees. Et asi oleks huvitavam, ei piirdutud rääkimisega, vaid pandi mängima ka Caruso heliplaat. Keiser õnnitles hiljem Nernsti kordaläinud katse eest ja kiitis:
„Lugupeetud professor, ma ei teadnudki, e…

Saksa füüsik Wilhelm Rõntgen hoiatas oma loengul:
„Leideni purkidega tuleb olla ettevaatlik. Kui elektrilaeng muutub tugevaks, võib ta isegi härja maha lüüa!“
Loengu lõpul demonstreeris õpetlane, mis juhtub siis, kui nõrk elektrilaeng läbib inimese. Saanud kerge löögi, tõmbas Rõntgen käe kohe tagasi ja küsis üliõpilastelt: „Kes kommenteerib, mis nüüd juhtus?“
Tudengid olid segaduses. Lõpuks sõanda…

Saksa matemaatik David Hilbert pidas loengut: „Igal inimesel on teatav horisont. Kui see aina kahaneb, siis muutub ta lõpuks punktiks. Seetõttu mõni inimene ütlebki: “See on minu vaatepunkt.„“

Sõtnud kord füüsik, keemik ja Microsofti vend ühes autos. Äkki jäänud masin seisma. Füüsik tegi kapoti lahti ja hakkas küünlaid juhtmeid jne. kontrollima. Keemik võttis kohvri laboriga väja ja hakkas küttuse ning õli analüüse tegema. Microsofti vend aga ronis autost välja, vaatas käed taskus ringi ning ütles:
„Lähme autosse tagasi, paneme kõik aknad kinni ja proovime uuesti käivitada.“

Tavalises vestluses väljendas Niels Bohr oma motteid suurepäraselt. Auditooriumides aga ebaõnnestusid tema esinemised sageli, vahel oli teda isegi raske mõista. Tema vend, tuntud matemaatik Harald Bohr oli see-eest suurepärane lektor.
„Põhjus on lihtne,“ nentis ta. „Mina selgitan alati seda, millest olen rääkinud ka varem. Niels püüab selgitada küsimusi, mille lahendamine on alles tulevikumuusika.“

Tavalises vestluses väljendas Niels Bohr oma mõtteid suurepäraselt. Auditooriumides aga ebaõnnestusid tema esinemised sageli, vahel oli teda isegi raske mõista Tema vend, tuntud matemaatik Harald Bohr oli see-eest suurepärane lektor.
„Põhjus on lihtne,“nentis ta. „Mina selgitan alati seda, millest olen rääkinud ka varem. Niels püüab selgitada küsimusi, mille lahendamine on alles tulevikumuusika.“

Teadlane sõidab rongis. Tuleb piletikontroll:
„Palun teie pilet!“
Teadlane hakkab paaniliselt otsima oma taskutes.
„Ärge närveerige,“ lausub kontrolör. „Te kindlasti leiate oma pileti!“
„Muidugi, muidugi... ma pean leidma... muidu ma ei tea, kuhu ma sõidan?!“

Teadlane veetis terve aasta kõrbes, et välja uurida, miks koiotid uluvad. Lõpuks küsis ta seda ühelt vanalt kõrbeelanikult. „Mina arvan, et sellepärast, et sadade miilide raadiuses pole ühtegi puud, ainult kaktused.“

Toimetusse helistab kahe peaga mees:
– Tere, ma olen kahe peaga mees, tahate must lugu teha?
– Muidugi!
– OK, saame siis kino Kosmose ees kokku.
– Aga kuidas ma teid ära tunnen?
– Mul on ajaleht käes.

Tommile pühendatud pärast Alpide külastust!
Tom kiitis oma matemaatika oskust. Tim siis küsis vaikse häälega Tommi kallimalt:
„Kui palju on 4 X 6“
Tom jäi matemaatilisse mõttesse, kuid tema kallim vastas:
ÜKS KORD NÄDALAS

Traditsiooniliselt
Venemaa valitsus tegi lõpuks otsuse likvideerida
amortiseerunud kosmosejaam „Mir“. Vana vene traditsiooni kohaselt
virutatakse jaam ära kosmonautide poolt.

Tuntud füüsik André Marie Ampére oli kohutavalt hajameelne. Kord oli ta
sõbra juures lõunal. Söök oli maitsetu ja Ampére ei jätnud oma arvamust
avaldamata:
„See on kuulmatu korralagedus! Homme kihutan ma selle köögitüdruku ukse
taha!“

USA:lane, jaapanlane ja venelane läksid ühisele kosmoselennule. Lubati kaasa võtta kõike 57 kg ulatuses. USA:lane võttis oma naise, kes kaalus 51 kg. Jaapanlane võttis 57 kg kreeka keele õpikuid. Venelane võttis lubatud määra parimaid Havanna-sigareid. Kahe aasta pärast lend lõppes. Esimesena tuli kosmoselaevast välja jaapanlane, ta rääkis puhas Kreekat, järgmisena tuli USA:lane koos oma naisega j…