Lapsed ja pere
1555 anekdooti, lehekülg 11 / 78
Kalevipoeg seisab mere kaldal ja vaatab kaugusse. Tuleb Ilija Muuromets ja pärib „nuh Kalevite kange poega – mida vaatad?“ „Vaatan kus parem on“ vastab Kalevipoeg. „Jajah – eks parem on ikka seal kus meid pole“ targutab Muuromets. „Seda ma vaatangi – et kus TEID pole!!“ röögatab Kalevipoeg.
Küsib vanaema lapselapselt:
„Marike, mida sa oma 10. sünnipäevaks sooviksid?“
„Antibeebipille!“
„Misasja?! Aga milleks?!“
„Aga vanaema, mul on juba neli nukku, viiendat enam ei tahaks...“
„Noh,“ ütleb isa poisile pärast nahatäit, „ütle nüüd mispärast
ma sind lõin?“
Poiss hakkab selle peale veel rohkem nutma:
„Näed nüüd, enne peksad sa mu läbi ja pärast ei tea isegi mispärast.“
Väike tütar näeb juhuslikult vannitoast väljuvat isa ja küsib emalt:
„Emme, missee issil seal ripub?“
„Noh, tütreke, see on issil selline, noh, asi… Kui seda poleks, poleks sind siin ja (mõttesse jäädes) – mind ka mitte…“
Kõik arvavad, et ma olen sadist ja nekrofiil, aga see pole tõsi, mul on lapse süda. Seal klaaspurgis ta ongi!
„Tütreke, kuhu ka lähed praegu?“
„Mehele lähen, isa!“
„Olgu, aga vaata et sa enne pimedat tagasi oled!“
Töövõtuintervjuul:
„Aga teile lapsed ikka meeldivad?“
„Muidugi – ma istusin selle eest 10 aastat!“
Naabrinaised omavahel:
„Ma nägin, et su tütar tuli koju alles hommikul, minu oma aga juba enne kahteteist!“
„Minu tütar tõesti tuli, aga sinu oma toodi...“
Täname kõiki sugulasi ja sõpru, kes meile kalli vanaisa kaotuse puhul kaasa tundsid ja talle viimsel teekonnal toeks olid.
Pealtkuuldud kahekõne: „ Kuule! Tekkisid mõningad probleemid ja seepärast viiakse vanaisa matused kolmapäevalt üle neljapäevale. Aeg ja koht jäävad samaks.“
„Mis? Tal hakkas parem või?“
„Isa, ma olen teinud pattu…“
„Ah nii, mu poeg… Naine, tule kuula uudist: lõpuks ometi hakkasid tal hormoonid möllama!“
Lugupeetud Kanal 2, palume saadete aeg mitte lasta jooksvaid kirjeid üleval kaadris. Minu vanaema mõtleb, et see on karaoke ja laulab kõvasti kaasa.
Vastus: Võibolla üritame edaspidi neid kirjeid rohkem riimivormis edastada?
„Ema, mind sõimati täna jälle lollakaks…“
„Lollakas – ma olen isa!“
„Pojake, võta kotleti tükike vanaema eest!“
„Aga siin hapukurgi tükike isa eest!“
„Aga siin viineri tükike ema eest!“
„Isa, ma olen juba 30 ja sa ikka söödad mind!“
„Ära karju isa peale, poeg, tean et oled 30, kuid sa ei hammusta ju peale kui jood.“
Lugupeetud Kanal 2, palume saadete aeg mitte lasta jooksvaid kirjeid üleval kaadris. Minu vanaema mõtleb, et se on karaoke ja laulab kõvasti kaasa.
Vanataat surivoodil, pärib eidelt:
„Kuule, meie seitsmest pojast on kõik ühte nägu, välja arvatud üks. Ütle nüüd ausalt, oled sa mind petnud?“
„Jah…“
„Ja kes on siis selle poisi isa?“
„Sina…“
Sõda. Pommitamine.
Vanaema ja lapselaps istuvad varjendis. Äkki haarab vanaema peast kinni:
„Oi pojake, ma unustasin oma hambad koju! Vaja minna, ära tuua!“
„Pea nüüd, vanaema! Nad pilluvad seal pomme, mitte pähkleid!“
Ema tütrele:
„Palju on kolm pluss neli?“
„Seitse!“
„Aga seitse pluss seitse?“
„Tead muti, me ei ole veel neljateistkümneni jõudnud!“
Tütar emale:
– Tead, kõik mehed on ühesugused!
– Tõsi see on, aga miks selles iga päev uuesti veenduda?!
Üks naabrimees teisele:
– Õnnitlen! Sul on juba viies lapselaps!
– Aitüma, jah, neid ma veel suudan teha...