Onu Anekdoot
Pikkus: kõik lühike keskmine pikk

Lapsed ja pere

1555 anekdooti, lehekülg 6 / 78

Poeg läheb isale raudteejaama vastu:
„Kuidas sõit läks?“
„Olen täiesti ära vaevatud! Sain pileti, mille istekoht oli liikumise vastusuunas!“
„Aga kas sa ei saanud kedagi paluda, et kohad vahetada?“
„Keda paluda? Kupees ei olnud ühtegi inimest!“
Vene miljardär Roman Abramovitš kutsutakse vennapoja sünnipäevale.
„Mida poisile kinkida?“ küsib ta vennalt.
„Ta tahtis raudteed.“
„Kas Moskva-Jaroslavl sobib? Umbes 600 kilomeetri pikkune teelõik!“
Televisioonisaates küsib Madonna ameerika lastelt oma uue raamatu kohta:
„Lapsed, kas te olete mu uut raamatut lugenud?“
„Jaa!“
„Kas teile meeldis?“
„Jaa!“
„Aga millest see raamat teie arvates rääkis?“
„Jaa!“
Madonna Londoni kontserdi ajal sündis ime: lapsest saadik halvatud poisike tõusis oma ratastoolist püsti ja läks minema.
Oma Jaapani visiidil kinnitas Michael Jackson ajakirjanikele, et armastab jaapani lapsi, ise aga mõtles:
„Ega ma ometi midagi liigset välja lobisenud?“
Eesti jalgpallurid õnnitlevad peatreener Tarmo Rüütlit sünnipäeva puhul.
„Kõige paremaks sünnipäevakingiks oleksid mulle teie võidud,“ ütleb Rüütli.
„Hilja, treener,“ vastavad jalgpallurid. „Me ostsime teile juba lipsu ära.“
Ühel naisel on kümme poega, kõigil nimeks Ivan.
„Kuidas sa neil ometi vahet teed?“ küsib üks sõbranna.
„Isanime järgi!“ vastab ema uhkelt.
Tänaval kohtuvad kaks sõbrannat:
„Kas uudist tead – mu vanem tütar töötab nüüd avalikus majas!“
„Oo-jaa, ta oli alati väga seltsiv laps!“
Kohtuvad kaks sõpra, kes ei ole üksteist terve igaviku näinud:
„… ja kuidas pereeluga on? Kõik korras?“
„Jah, kõik on täiesti korras!“
„Naine, lapsed…“
„Mis sa nüüd! Ma ju räägin, et kõik on täiesti korras – lahutatud, lapsi pole.“
Poisike kõnetab pingil istuvat ühe käega vanameest:
„Kuule, vanaisa, kas sa kaotasid käe sõja ajal?“
„Jah, pojake.“
„Kuidas see juhtus?“
„Mind tassiti kättpidi sõjaväekomissariaati!“
„Vanaisa, kas sa sõjas olid?“ küsib väike Vova.
„Olin, pojake, olin,“ vastab vanaisa. „Tulistasin isegi ühte fašisti jalga.“
„Aga miks jalga, miks mitte pähe?“
„Noh, ta oli juba ilma peata…“
Vanaisa räägib pojapojale:
„Tulid meie külla fašistid. Rivistasid kõik mehed üles ja ütlesid: “Valige: kas hakkate meie poolel venelaste vastu sõdima või me laseme teid maha.„.“
„Ja mis edasi, vanaisa?“
„Mis edasi, pojake… Maha lasti mind, maha lasti…“
Noor toatüdruk pöördub perenaise poole:
„Proua, kahjuks pean ma nüüd töö teie hooleks jätma.“
„Mis siis juhtus?“
„Ma ootan last.“
„Ah soo! Siis tuleb mul uus toatüdruk palgata.“
„Ma palkan ta ise,“ ütleb toatüdruk vastuvaidlemist välistaval toonil. „Ma unustasin nimelt mainimata ühe pisike, kuid olulise detaili – minu poja isa on teie poeg.“
Ema pojale: „Tom, miks sa meie uude toatüdrukusse nii imelikult suhtud? Vaata, kui hästi isa temaga läbi saab.“
„Jah, aga ta laseb isal end pepule patsutada, aga mul ei luba!“
Kui ühissõidukis võõrast tütarlast tagumikule patsutada, siis:
9%-lise tõenäosusega ta võpatab, pöörab ümber ja annab teile kõrvakiilu.
65%-lise tõenäosusega ta võpatab, pöörab ümber ja käratab teile: „Käed eemale, idikas!“.
25%-lise tõenäosusega ta isegi ei võpata.
1%-lise tõenäosusega saab temast teie naine.
Järeldus: kuigi tõenäosus on väga väike, on parem ikkagi mitte riskida.
Vanamutt pöördub turul müüja poole:
„Ma tahaksin viis kilo kartuleid osta, aga kardan, et ei jõua koju viia…“
„Ärge muretsege, vanaema – ma kaalun teile niimoodi, et kindlasti jõuate.“
Ostu-müügi tehing:
„Andke mulle, palun, pakike…“
„Kui palju?“
„Noh, 200-300 grammi…“
„Öelge palun täpselt, mitu grammi!“
„Aga milleks selline täpsus?“
„Vanaema, see on ju kokaiin!“
Sõbrannad omavahel:
„Minu tütar sai modelliks suurde moeagentuuri.“
„Sinu tütar?! Ta on ju kõhn nagu luukere! Tema mõõdud küll 90-60-90 pole!“
„Aga ta sai oma mõõtudega 45-30-45 poole kohaga tööle!“
Uusrikka poeg isale:
„Paps, mul on sulle kaks uudist – üks hea ja teine halb.“
„Hakkame siis aga sellest halvast pihta.“
„Ma sõitsin su uue mersu hunnikusse.“
„Ja mis see hea uudis siis on?“
„Ma enam ei tee!“
Linnapea pöördub uusrikka poole palvega toetada linnas elavaid vaeseid.
„Ei tule kõne allagi!“ vastab uusrikas. „Mul on 90-aastane ema, kes on juba viiendat aastat haiglas, lahutatud tütar viie lapsega ja kaks pankrotti läinud suurtes võlgades venda.“
„Ma ei teadnudki, et teie perekondlikud väljaminekud nii suured on,“ märgib linnapea.
„Oh, tegelikult ei anna ma neile sentigi. Aga te saate ju aru,…

Loe edasi