Lapsed ja pere
1555 anekdooti, lehekülg 7 / 78
Vene noormees läheb laevastikku aega teenima. Poole aasta pärast on ta kodus tagasi.
„Kuidas sa siis nii kähku tagasi said?“ imestab isa.
„Saad aru, isa, meie ristleja varastati ära!“ vastab noormees.
Mere ääres:
„Emaaaa! Hai!“
„Missugune hai?! See on su isa, kes seliliujumist teeb!“
Väimees ämmale:
„Ema! Jälle te läksite pärast vanniskäimist rõdule! Seal on ju jahe, te külmetate, jääte haigeks ja – nagu ikka – ei sure!“
Raudteel:
„Isa, isa, aga kas vanaema ikka tuleb selle rongiga!“
„Tuleb, tuleb! Ära vahi ringi, keera kähku mutrid lahti!“
Noorpaaril sünnib tütar.
„Kuule, paneme talle nimeks Liisa,“ teeb mees ettepaneku. „Emad on meil mõlemal Elisabethid, küllap nad rõõmustavad.“
„Vastupidi kallis, ma kardan, et kumbki solvub, et me tütrele teise järgi nime panime,“ vastab naine.
Pere istub õhtusöögilauas. Ema, isa, väike tütar ja ämm. Ema pöördub tütre poole, kes on esmakordselt elus aidanud tal lauda katta:
„Aga Mari, miks sa vanaemale nuga ja kahvlit ei pannud?“
„Ma mõtlesin, et tal pole neid vaja,“ vastab Mari. „Isa ütleb alati, et ta õgib nagu siga...“
Ema-isa, veavad vastupunnivat jõmpsikat kooli, esimesse klassi. See võitleb elu eest ja röögib täiest kõrist: „Kaksteist aastat! Mille eest!?“
Kupees sõidavad kaks meest.
„Vabandage, kas ütleksite, palju kell on?“ – teine vaikib.
„Palun öelge, kui palju kell on?“ – teine vaikib endiselt.
„Miks te keeldute mulle kellaaega ütlemast, kuigi teil on kell omal käe peal?“
„Kui ma ütlen teile, palju kell on, küsite teie, kuhu ma sõidan. Ma vastan – Odessasse. Teie küsite – kus te elate? Mina, et Tsrnomorski 13. Teie tulete mulle võibolla õhtul k…
Loe edasi
„Mnjah, oleks pidanud ikka isa juttu kuulama, kui veel poisitatt olin! Oleks pidanud. Aga näe mina loll, ei kuuland...“
„Mis ta sulle siis rääkis?“
„Kust ma tean, ma ju ei kuuland!“
Punamütsike läheb vanaemale külla, võtab külakostiks koogi ja veini kaasa. Väsib pikal metsateel ära ning võtab veidi veini ning hammustab kooki sakuskaks peale, seepeale jääb Punamütsike magama. Kui lõpuks üles ärkab, avastab, et aluspüksid on kadunud. Läheb siis nukralt koju tagasi. Järgmisel päeval on aga postkastis pakike, milles on kiri:
„Püksid puhtad ja triigitud! Timur ja tema meeskond.“
„Issi, kuule, kas isad teavad rohkem asju kui nende lapsed?“
„Jaa, kindlasti“
„Aga kes elektripirni leiutas?“
„Edison“
„Aga miks siis Edisoni isa seda ei teinud?“
„Isa kuule, kaua sa emaga oled juba abielus olnud?“
„6 aastat“, vastab isa.
„Ja kaua sa veel pead olema?“
Sõbrannad omavahel:
„Tead, mu poeg on oma isa täpne koopia“
„Oh pole hullu, peaasi et ta ikka vaimselt terve oleks.“
1.aprill hommikul sööb 16. korrusel elav perekond rahulikult hommikust. Äkki tormab lõõtsudades tuppa pere noorim poeg:
„Ema!!! Isa!!! Vanaisa poos ennast keldris üles!!!“
No siis kõik muidugi kiiruga uksest välja, lifti. Ei tööta. Trepist alla. Jõuavad surmväsinuna keldrisse, noorim poeg:
„Aprill, hoopis pööningul!“
Juhtum reaalsest elust:
Isa ja 5-aastane tütar kõnnivad mööda tänavat, mille ääres kasvavad mingid metsikud pirni- või õunapuud ja kogu tee on pisikesi pabalaid täis.
Tüdruk: Näe, issi, kastanid
Isa: Ei need küll kastanid pole, need on pirnid
Tüdruk: Vist on jah pirnid. Aga banaan meie maal küll ei kasva!
Isa: Ei kasva jah
Tüdruk: Banaanid kasvavad ainult indiaanlaste maal
Isa: Noh, ega neid seal…
Loe edasi
Ärikaksikud Tiit ja Teet Kääpa on vanaks jäänud ning nad on vanadekodus. Neid tulevad ühel kenal pühapäeval lapsed ja lapselapsed vaatama.
Isa ja poeg, kes elavad maal, külastavad esimest korda elus Viru Keskust.
Nad on imestusest sõnatud ning neid võlub kõik ümbritsev, eriti aga kaks hõbedast ust, mis pidevalt lahti ja sahinal uuesti kinni lähevad.
„Mis see on?“ küsib poeg.
Isa, kes pole samuti kunagi elus lifti näinud, vastab: „Mul ei ole õrna aimugi, poeg.“
Samal hetkel rullub ratastoolis kohale kogukas ja inetu daam, kes peatub l…
Loe edasi
Vanem mees helistas Atlantast oma pojale New üorki: „Kallis poeg, mul on sulle halb uudis- peale 45-aastast kooselu me otsustasime oma abielu lahutada, sest ma ei suuda enam kauem seda õudust välja kannatada. Kõriauguni on. Helista oma õele Chicagosse ja räägi talle ka sellest.“
Poeg on jahmunud ja helistab õele ja räägib loo ära.
Vahkvihas õde helistab isale: „Mingit lahutust ei tule. Sa ei tee e…
Loe edasi
Vanem mees helistas Atlantast oma pojale New üorki: „Kallis poeg, mul on sulle halb uudis- peale 45-aastast kooselu me otsustasime oma abielu lahutada, sest ma ei suuda enam kauem seda õudust välja kannatada. Kõriauguni on. Helista oma õele Chicagosse ja räägi talle ka sellest.“
Poeg on jahmunud ja helistab õele ja räägib loo ära.
Mõni aeg tagasi oli mu sünnipäev ja ma polnud sel hommikul ärgates kuigi entusiastlikus meeleolus.
Läksin allkorrusele hommikusöögile ja teadsin, et mu naine soovib mulle kindlasti „Palju õnne sünnipäevaks“ ja arvatavasti on tal ka kingitus minu jaoks.