Loomad

Kass ronib puu otsa ega oska enam alla tulla. Istub puu otsas ja näub. Peremees läheb puu alla:
„Kuule, Otu, kullake, tule nüüd ilusasti alla. Kiss-kiss-kiss...“
Kass karjub edasi ega mõtlegi alla tulla. Mõne aja pärast saab peremehel süda täis:
„Noh, kui juba linnuks hakkasid, siis jäta see karjumine, kobi pessa ja keera magama!“

Vanaeit helistab päästeametisse:
„Halloo! Mu kiisuke ronis puu otsa ja ei taha enam alla tulla. Tulge appi!“
„Kuule, muti,“ vastab korrapidaja, „meil on siin tuhat tähtsamat asja, tulekahjud ja uppumised ja... Pole meil aega sinu kassiga jännata! Istub päeva, istub kaks, küll siis alla ronib!“
„Aga kui ei roni? Siis ta sureb ju nälga!“
„No kuule muti, oled sa kunagi puu otsas kassi luukeret näinud!“

Mehed lähevad sõbrale külla. Kui too neile ukse avab, sööstab uksest välja kass ja kihutab kui kuul keldrisse. Siis garaaži. Siis pööningule. Siis prügikastide juurde. Siis katusele... Sõbrad ei saa millestki aru.
„Asi on selles, et ma lasin oma kõutsi täna ära kastreerida,“ seletab peremees kurvalt.
„No ja siis?“
„Ja nüüd siis tormab ringi ... tühistab kohtamisi..!“

„Mis su kassi nimi on?“ küsib üks sõber teiselt.
„Njäu.“
„See pole ju mingi nimi!“
„Nii ta mulle igatahes ütles, kui ma küsisin, mis ta nimi on.“

Peremees toidab kassi hirsipudruga. Esimesel korral sööb kass pudru pirtsutades ära. Teisel päeval läheb ta kausi juurde, nuusutab:
„Fui, hirsipuder!“
Ja läheb ära. Järgmisel päeval:
„Fui, jälle hirsipuder!“
Viiendal päeval läheb kass kausi juurde:
„Oo, hirsipuder!“

„Lõpuks ometi õpetasin ma meie kassile selgeks, kuidas käia pissil ajalehe peal!“ kiitleb naine.
„Tee talle siis see ka selgeks, et ta ootaks, kuni ma ajalehe läbi loen!“ toriseb mees.

Vestlevad kaks sõpra:
„Kass on ainus koduloom, kelle liha, karv ja nahk inimesi absoluutselt ei huvita.“
„Aga koerad?“
„Aga korealased?“

Naine mehele:
„Kallis, kingi mulle kass!“
„Meile pole ju kassi vaja,“ vastab mees.
„Osta siis hiireke!“ palub naine.
„Sa ju tead, et ma ei kannata hiiri silmaotsaski!“
„Aga osta siis kass, kes selle hiiretõpra kohe ära sööb!“

Mees helistab loomaarstile:
„Doktor, mu kass küünistab ja kriibib mind kogu aeg?“
„On ta teil emane?“
„Emane.“
„No mida te siis ootasite? Need naised on kõik ühesugused!“

Blondiin viib oma kassi loomaarsti juurde ja ütleb:
„Teate, mu kassil valutab pea.“
„Hm, hm! Kas ta ise ütles seda teile?“
„Ei, miks? Ei öelnud. Lihtsalt ma tahtsin kassipoegi ja otsisin talle kõutsi. Sellise ilusa, karvase. Viisin kõutsi tema juurde, aga tema ei teinud tast üldse välja. Järelikult tal pea valutab!“

Mees kohtab trepil naabrit, kes hoiab oma kassi turjast ka karjub talle kõrva:
„Tahan Jaanat 56. korterist! Tahan Jaanat 56. korterist!“
„Mis sa teed naabrimees?“ imestab mees. „Miks sa kassile kõrva karjud?“
„Ah mina ei tohigi, aga tema võib oma armastusest küll öö läbi mu akna all karjuda?!“

Mees tuleb töölt koju ja näeb, et kass istub nukralt aknalaual, karvad ära pügatud.
Mees pöördub jahmunult naise poole:
„Kullake, mis lahti on? Mis kassiga juhtunud on?“
„Kas sa siis ei mäleta kallis?“ vastab naine. „Ise ju eile öösel voodis ütlesid, et ma võiksin oma “kiisukese„ paljaks ajada.“

„Mul kodus kiusavad hiired kassi!“ kaebab üks sõber teisele.
„Kuidas nad seda siis teevad?“
„Määrivad hiirelõksus oleva juustutüki kogu aeg palderjaniga kokku.“

Mees müüb turul kassi.
„Palju teie kass maksab?“ küsib mööduja.
„Sada krooni.“
„Aga eile küsisite te tema eest ainult kümme!“
„Seda küll, kuid täna hommikul pistis ta kinni 90-kroonise papagoi!“

Mees kaebab naabrile:
„Mind on need märtsikuised kassikontserdid kohutavalt ära tüüdanud. Muudkui “njäu„ ja “njäu„ Lasi neile eile koera kallale…“
„Noh, ja mis kassid tegid?“
„Mis nad ikka tegid… Ega sa äkki mõnda kutsikat ei taha?“

Purjus kassipoeg komberdab üle heinamaa. Seal sööv lehm teeb talle märkuse:
„Ise nii väike, aga juba purjus!“
„Ise nii suur, aga ilma rinnahoidjata!“ vastab kassipoeg.

Kass ja koer arutavad, keda kassi sünnipäevale kutsuda. Koer pakub, et kutsuks lambaid. Kass on nõus. Mõne aja pärast lausub kass:
„Lehma ma küll ei kutsu!“
„Miks?“ imestab koer.
„Ta tuleb alati oma koogiga!“

Koer vaatab peremehele otsa ja mõtleb:
„Ta annab mulle toitu ja peavarju! Ta on vist Jumal!“
Kass vaatab peremehele otsa ja mõtleb:
„Ta annab mulle toitu ja peavarju! Ma olen vist Jumal!“

Lapsepõlves hammustas Pavlovit koer. Koer hammustas ja unustas, aga Pavlov ei unustanud kunagi...

Koer ärkab hommikul üles, lööb silmad lahti, haigutab, ringutab mõnuga, vaatab aknast välja ja rõõmustab:
„Vau – täna on minu ilm!“