Naised ja mehed

Naine on vannis, kui äkki heliseb uksekell. Ta läheb paljalt ukse juurde ja vaatab uksesilmast, kes ukse taga on. Samal ajal piilub keegi mees ukse taga lukuaugust tuppa ja küsib:
„Kuule, kräsupea, kas su ema ka kodus on?“

Keegi mees annab härra Mülleri ukse taga kella:
„Vabandage, kas teie pool helistada saab?“
„Saab ikka, ainult ärge kellukest ära lõhkuge,“ vastab Müller.

Mees istub kodus, järsku koputatakse uksele. Ta avab ukse ja ukse taga on Surm. Täiesti ehtne, mustas rüüs ja vikatiga.
„Noh, mis lugu on?“ küsib mees.
Musta rüü alt kostab vastus:
„Kogu lugu!“

Mees pöördub sõbra poole:
„Kuule, sa oled nüüd peadirektor, võta mind enda juurde tööle!“
„Ma võtaksin küll, aga meil on kindlad nõudmised,“ vastab sõber. „Peab olema alla 30-aastane, vajalik on arvuti- ja inglise keele oskus.“
„Oi, kui intelligentselt sa mu p...sse saatsid!“

Kuulutus:
„Alalisele tööle vajatakse kogemustega raamatupidajat (võib olla naisterahvas) ja kogemustega naisterahvast (võib olla raamatupidaja).“

Mees pöördub kolleegi poole:
„Kuule, ole hea mees, helista raamatupidamisse ja uuri, kas avanssi saab.“
„Miks sa ise ei helista?“
„Noh, sina leiad nendega kiiresti ühise keele... Aga mina ei suuda – seal on ju kõik lollid koos!“

Koosolek on veninud kella kümneni õhtul. Üks naine tõuseb ja teatab:
„Palun lubage mul ära minna, mul on lapsed söömata!“
Ta lubataksegi koju. Mõne aja pärast tõuseb teine naine:
„Palun laske mind ka koju.“
„Kas teil on ka lapsed?“
„Ei, aga kui igal õhtul niimoodi siin istuda, siis ei saa ma neid kunagi!“

„Kust te nii kauni briljantsõrmuse saite?“ küsib tuttav naiselt.
„Minu mees vaikib sellest juba kolm aastat,“ vastab naine. „Uurija küll pinnib, aga tema vaikib.“

Mees läbib tollipunkti.
„Kas teilt leiti midagi?“ küsib talt tuttav,
„Leiti. Prillid. Ma otsisin neid juba kaks päeva!“

Mees kelgib sõprade ees:
„Ma sain üleöö rikkaks, kui eile juveeliäri avasin!“
„Kuidas see sul õnnestus?“
„Torutangidega.“

Kaks naist räägivad kuritegevusest:
„Mõtle, meie majas on juba kolm vargust olnud. Seepärast lülitan ma oma korteris alati enne raadio sisse, kui poodi lähen.“
„Aga mina riputan oma korteri välisuksele sildi: “Jaan, kõik maod roomasid laiali. Korja nad kokku, ma ei jõudnud!„“

Lavastaja küsib sõbralt:
„Noh, kuidas sulle mu uus lavatükk meeldis?“
„Esimesed kaks vaatust möödusid täiesti talutavalt,“ vastab sõber, „aga siis...“
„Mis siis juhtus?“
„Siis äratas naine mu üles.“

Mees istub teatris kolmandas reas, jalad teise rea toolidel, endal käed värisemas ja silmad pahupidi.
„Kuulge, võtke jalad eest, me ei pääse oma kohtadele!“ paluvad külastajad.
Vaikus.
„Palun tõuske üles või me kutsume administraatori!“
Vaikus.
Lõpuks saabub politsei:
„Kuulge, mees, tõuske üles! Kuidas te siia sattusite?“
„Rõdult…“

Ülipaks mees siseneb teatrisaali, otsib üles õige rea ja hakkab vaevaliselt oma istekohale ronima. Juba kohal olnud inimesed annavad talle ärritunult teed. Lõpuks jõuab ta oma toolini ja võtab ähkides istet.
„Teiesugune soliidne härra peaks endale kaks istekohta võtma!“ märgib tema poolt toolinurka surutud naaber.
„Ma tahtsingi nii teha,“ vastab paksuke ikka veel hingeldades, „aga oli vaid kaks va…

„Kas see on komöödia või tragöödia?“ küsib naine mehelt teatris.
„See pole komöödia ega tragöödia!“ vastab mees tõredalt. „Kavas on ju selge sõnaga öeldud, et see on külalisetendus!“

Pärast etendust ütleb mees naisele:
„Tead, see lavastus on tehtud täpselt romaani järgi, ma jäin samas kohas magama!“

Sõbrad omavahel:
„Eile veetsin ma suurepäraselt aega!“
„Käisid teatris?“
„Ei, mu naine käis...“

Keegi mees küsib ooperiteatri administraatorilt:
„Kas teil teatris lauljaid on vaja?“
„Muidugi!“ vastab administraator. „Võtke see luud, hakake ukseesist pühkima ja laulge, palju soovite!“

Mees tahab konservatooriumisse tööle saada ja läheb vastuvõtukatsetele. Komisjon kuulab – kõik on suurepärane. Instrumenti valdab filigraanselt, kuulmine on absoluutne, mäng efektne. Ühesõnaga – iga orkestri unistus. Mees võetakse tööle. Komisjoni esimees küsib:
„Kuidas teie perenimi on?“
„Ivanov.“
„Ivanov? Hm… Imelik… Aga eesnimi?“
„Ivan.“
„Ivan?! Uskumatu! Aga isanimi?“
„Moissejevitš.“
„No jumal…

Mees tantsu ajal naispartnerile:
„Huvitav! Iga kord, kui ma teid tantsima võtan, tundub mulle, et muusikapala muutub lühemaks!“
„Loomulikult,“ vastab daam. „Orkestri dirigent on mu mees!“