Naised ja mehed

Naine ütleb mehele: Ma armastan sind kallis.
Mees vastab: Sina meeldid mulle ka.

– Ma arvan, et see mees on homo.
– Miks siis?
– Sest ta hakkas nutma kui ma ütlesin talle „käi p#rsse“

Mees saab armastuskirja.
Loeb: „kallis sa oled parim, ma igatsen sind!“
Pöörab teise poole ja näeb: „sa oled loll, idioot! Miks sa Kareniga magasid?!“
Mees saadab kirja tagasi – „kallis ma ei maganud Kareniga“, siis „eeeeee...eeeeeeeee....eeeee...ma magasin hoopis Kreetega!“

Mees läheb poodi ütleb: „Ma sooviks seda kirvest teise vastu vahetada“.
Poemüüa küsib: „Miks? Kas sellel on midagi viga?“.
Mees vastab: „Jah ei saa haamrile pihta“

Siil läheb töömeeste juurde ja ütleb: „Mehed kas teil liimi on?“
Töömehed: „Ei ole“
Siil läheb ära ja natukese aja pärast on siil töömeeste juures tagasi: „Mehed ma tõin teile liimi!“

Mees küsib baaridaamilt:
„Millest teie kokteil koosneb?“
„Suhkrust, piimast, rummist“
„Ja kuidas maitseb?“
„Väga hea! Suhkur – see on jõud, piim annab energiat“
„Ja mida annab rumm?“
„Rumm annab idee, kuhu seda jõudu ja energiat rakendada“

– Teate miks mees peab oma majas kõike asju oskama parandama?
– Sest just tema teeb kõik asjad puruks

Poiss on pimedas ööklubis endale partneri leidnud ja koju kutsunud. Nähes aga valguse käes lahtiriietuvat neiut, hakkavad teda närima kahtlused:
„Kuule tüdruk! Kui vana sa oled?“
„Kolmteist!“
„Nii! Otsekohe riided selga ja marss koju!“
„Mõelda vaid, kui ebausklikud on tänapäeva mehed!“

„Millist kingitust sa aastalõpuks tahaksid?“ küsib mees naiselt.
„Kainet meest!“ vastab naine.

Enne aastavahetust seisab turul keegi mees ja müüb paugutajaid. Talle astub ligi noormees:
„Andke mulle kaks tükki.“
„Ei saa! Müün ainult ühe näo peale,“ teatab müüja.
„Aga miks?“ ei saa ostja aru.
„Sest teise pauku te nagunii enam ei kuule.“

1. jaanuari hommikul läheb naine kauplusesse ja küsib müüjalt:
„Kas leib on värske?“
„Ei,“ vastab müüja, „läinudaastane!“

„1. jaanuar on aasta kõige lühem päev,“ arutab mees. „Ärkad üles – ja väljas on juba pime!“

„Mida ütles su naine, kui märkas, et kuuse all naabrinaist suudlesid?“
„Kujuta ette, mitte midagi. Aga need kaks esihammast oli mul juba ammu kavas välja tõmmata.“

Naine äratab mehe 1. jaanuari hommikul:
„Kallis, kas sa ei aitaks mul nõusid pesta?“
„Ei, ma tahaksin metsikult magada.“
„Ma tahtsin sind ainult kontrollida. Nõud on ammu pestud.“
„Kallis naine, ma tegin ainult nalja. Oleksin sind heameelega aidanud.“
„Väga hea! Ka mina tegin nalja. Nõud ootavad sind.“

Kaks jahimeest tulevad metsast. Neile tuleb vastu kolmas mees.
„Noh, saite midagi kätte ka või?“ küsib mees.
„Saime küll,“ vastavad jahimehed, „ ühe hästi suure ja karvase. Arva ära, misasi see on.“
Mees mõtleb, mõtleb:
„Kala!“
„Õige!“ vastavad jahimehed.

Jack läheb metsa ja näeb, et puu seisab tee peal ees.
„Mis sa siin teed?“ küsib ta puult.
„Noh, näed ju, et jalutan,“ vastab puu.
„Selge..“ mõtleb Jack ja läheb koju, kus ta naine parasjagu aknaid peseb. Jack räägib oma metsaloo talle ära.
„Aga kas sa talt aknooli ei küsinud?“ küsib selle peale naine.

Mees rändab Ameerikas ringi. Õhtu jõuab kätte ja mees hakkab öömaja otsima. Ainsal võõrastemajal, mille ta leiab, ripub silt: „Ainult mustadele!“
Häda ei anna häbeneda. Mee ostab karbi musta viksi ja teeb end neegriks. Ta läheb võõrastemajja, võtab toa ja palub omanikul ennast kell kuus hommikul üles äratada.
Kell kuus ajabki omanik mehe üles. See läheb duši alla ja hakkab värvi maha hõõruma. Nühi…

Mees kõnnib tänaval ja näeb järjekorda. Ta küsib:
„Mida antakse?“
„Suslasid ja muslasid.“
Mees astub sappa, seisab kaks-kolm tundi. Kui tema järjekord tuleb, küsib ta müüjalt:
„Palun kaks kilo suslasid.“
„Suslad said otsa.“
„Andke siis kaks kilo muslasid.“
„Palun.“
Kauba kätte saanud, läheb mees koju ja teeb paki lahti, aga seal on hoopis suslad.

Mees, kes elas kolmandal korrusel ei tundnud seda, kes elas viiendal korrusel. See omakorda ei tundnud seda, kes elas teisel korrusel. Kord kohtusid kolmanda ja viienda korruse elanik. Selgus, et viienda korruse elanik töötab raamatupidajana AS-is „Triiton“.
„Tööta pealegi,“ mõtles kolmanda korruse elanik.

Mees sööb suurt seent. Seen on väga vintske ja sitke. Mees närib nii mis jaksab, mälub ja mälub ning saabki lõpuks seenest jagu. Hommikul ärkab mees üles ja vaatab – patja pole.