Politsei ja õigus

Kohus arutab abielulahutust.
„Võib-olla olete te nõus ära leppima?“ küsib kohtunik.
„Oleme küll,“ vastavad mees ja naine ühel häälel, „aga alles pärast lahutust!“

Lahutusprotsessil küsib kohtunik mehelt:
„Kas te oma abikaasat vahel ka majapidamistöödes aitasite?“
„Jah, härra kohtunik.“
„Tooge näide.“
„Palun väga. Et naine ei peaks end vaevama õlle- ja viinapudelite kojutassimisega, lapsed aga tühjade pudelite taarapunkti viimisega, istusin ma päevade kaupa baarides ja restoranides.“

Advokaat soovitab kliendile:
„Teie jaoks oleks kõige parem, kui te oma naise juurde tagasi läheksite.“
„Hmm...“ teeb mees. „Huvitav oleks teada, mis siis teie arvates minu jaoks kõige halvem oleks?!“

Pärast isaduse tuvastamise protsessi astub kohtunik kohtualuse juurde ja surub tal kätt:
„Õnnitlen, saite just isaks!“

Kohtunik: „Ja nüüd tuleb arutusele kriminaalasi number 153... Eeei, see on täielik jama... Võtame vaat hoopis selle vägistamise...“

Kohtunik: Kohtualune, rääkige, kuidas te kannatanu vägistasite."
Kohtualune: "Aitäh küsimast, päris mõnus oli."

Naiskohtunik: „Kohtualune, mis ajendas teid kannatanut vägistama?“
Kohtualune: „Ta meeldis mulle.“
Naiskohtunik: „Või nii! Aga miks te silmi peidate? Häbi on, jah?“
Kohtualune: „Ei, mitte seda. Lihtsalt teie meeldite mulle ka väga...“

Kohtunik naisele:
„Tähendab, te süüdistate oma naabrimeest selles, et ta tuli ükskord teie juurde ja vägistas teid?“
„Jah, härra kohtunik! Kümne aasta jooksul, mis me naabrid oleme olnud, oleks ta võinud seda palju sagedamini teha!“

Kohtunik: „Tunnistaja, kas te olete abielus?“
Tunnistaja: „Ei, teie ausus, ma lihtsalt näengi nii halb välja.“

Kohtunik: „Kohtualune, kas te olete abielus?“
Kohtualune: „Jah.“
Kohtunik: „Teie varanduslik seis?“
Kohtualune: „Seda te juba küsisite! Jah, ma olen abielus!“

Kohtualune pöördub kohtuniku poole:
„Härra kohtunik, palun oma advokaat välja vahetada. Seda, kes mulle määrati, ei huvita minu juhtum karvavõrdki!“
„Mis teie selle peale ütlete?“ pöördub kohtunik advokaadi poole.
„Vabandust, härra kohtunik, mida te ütlesite?“ virgub advokaat. „Ma ei pannud tähele...“

„Te olete üks räpane petis!“ karjub hageja advokaat kohtus kostja advokaadi peale.
„Teie aga neetud valetaja!“ karjub too vastu.
„Lõpetage!“ käratab kohtunik. „Nüüd, kus mõlema advokaadi isik on tuvastatud, hakakem kohtuasja arutama!“

Advokaat kohtus:
„Minu kaitsealust on elu jooksul juba 18 korda karistatud. See tähendab, et ta pole enam kurjategija.“
„Kes ta siis on?“ küsib kohtunik üllatunult.
„Kollektsionäär!“

Kohtunik: „Miks te selle käekella varastasite?“
Kohtualune: „Mul polnud mõtteski seda varastada, tahtsin üksnes õiget aega teada saada.“
Kohtunik: „Nüüd on teil lihtne õiget aega meeles pidada: kuus kuud.“

Kohtunik küsib naiselt:
„Niisiis te väidate, et teie laps eostati ööl vastu 11. novembrit.“
„Jah!“ vastab naine.
„Aga mida te ise samal ajal tegite?“

Advokaat kaitseb kohtus piltilusat neiut:
„Härra kohtunik! Te ainult vaadake seda imekaunist madonnanägu, neid merena lainetavaid juukseid, seda fantastilist büsti, herilasepihta, sihvakaid jalgu... On täiesti võimatu, et selline jumalik olevus oleks sooritanud selle jõhkra kuriteo, milles teda süüdistatakse! Ma lõpetasin.“
„Mina samuti!“ vastab kohtunik. „Kuid see ei puutu antud kohtuasja!“

Kohtunik: „Kohtualune, kohus saadab teile kaks väga head advokaati.“
Kohtualune: „Suur tänu, härra kohtunik, aga ma eelistaksin kahte väga head tunnistajat!“

Kohtunik: „Teid süüdistatakse purjuspäi autojuhtimises, kusjuures see on teil juba kolmas selline juhtum. On teil midagi enda kaitseks öelda?“
Kohtualune: „Härra kohtunik, kui ma taipasin, et olen võtnud, keerasin auto kohe kõnniteele.“

Kohtunik: "Tunnistaja, mida te tegite 17. mail 2005. aastal kell 11.42?"
Tunnistaja: Istusin tugitoolis, kalender käes, ja vaatasin kella."

Kohtunik küsib tunnistajalt:
„Kui vana te olete?“
„25,“ vastab see.
„Aga kui vana te siis olite, kui te sündisite.“