Restoran ja toit

Elatanud ameerika abielupaar külastab Roomat. Nad puhkavad ühes kohvikus jalgu ja naine kaebab:
„Ma olen sellest pidevast ringikäimisest nii väsinud!“
„Ära muretse, Marü,“ lohutab mees. „Mida kauem me siin hinge tõmbame, seda vanemad on Colosseumi varemed, kui me lõpuks nendeni jõuame.“

Paavst Benedictus XVI juurde tuleb kardinal ja teatab külastajast, kes ootavat audientsi juba 2000 aastat. Sellisest visadusest meelitatud paavst laseb külastaja sisse paluda. Siseneb vana küürus juut, rullib lahti maali „Püha õhtusöömaaeg“ ja küsib:
„On need teie lapsed?“
„Minu...“ vastab paavst nõutult.
„Ma tulin küsima, kes õhtusöögi kinni maksab?“ teatab juut.

Rabil tuleb isu sealiha järele. Ta läheb restorani ja tellib seaprae. Kelner toob talle õuntega täidetud põrsaprae. Rabi hakkab just sööma, kui märkab restorani sisenevat pearabi.
„Ja mida teie siin sööte?“ küsib pearabi kurjalt.
„Mõelge vaid, nii serveeritakse siin õunu?!“ vastab rabi kogeldes.

Vaimuliku seminari õpilased lähevad lõunastama. Õunavaagna kohal on kiri:
„Võta ainult üks õun. Jumal jälgib sind!“
Laua teises otsas on pirukakorv, mille kohale keegi on kirjutanud:
„Võta pirukaid, palju tahad, kuni Jumal õunavaagnat jälgib!“

?Küsimus: „Mis vahe on Prantsusmaa ja Eesti restoranil?“
Vastus: „Prantsuse restoranis süüakse tigusid, Eesti restoranis aga teenindavad teod.“

Reklaam restorani aknal:
„Meie restoranis ei maksa te lõuna eest midagi! Teie eest maksavad lapselapsed!“
Härra Müller siseneb restorani, võtab istet, tellib rikkaliku lõunasöögi ja sööb kõhu täis. Talle tuuakse hiigelarve.
„Aga teie reklaam lubab muud!“ protesteerib Müller.
„Reklaam on õige – teie eest maksavad lapselapsed,“ vastab kelner, „aga meie juures lõunatas teie vanaisa!“

Restorani uksel ripub silt:
„No smoking!“
Selle alla on vene keeles kirjutatud: „Ilma smokingita sissepääs keelatud!“

Uudistest:
„Tallinnas avati restoran Nippon, mille loosungiks on “Kogu Jaapan veerand tunniga„: sushi, sake, arve, harakiri.“

Ajalehekuulutus:
„Võtame Teie koera armastavatesse ja helladesse kätesse. Kim Li Duk, Tallinna Korea restoran.“

„Jaan, kuule Jaan, ma ei suuda kuidagi telefoniraamatust hiina restorani numbrit leida!“ kaebab Mari.
„Vaata kollastelt lehekülgedelt, loll!“ vastab Jaan.

Kaks sõpra einestavad hiina restoranis:
„Vaata, Jaan – menüüs on elevandipraad!“
„Paljugi, mis nad sinna menüüsse kirjutavad! Hiina restoranis tehakse alati kärbsest elevant.“

"Mind on kõik need tehisained, toidulisandid, pakisupid ja kunstlik juurvili ära tüüdanud," räägib üks sõber teisele. Läksin eile ehtsasse Kaukaasia restorani, lasin oma silma all lamba tappa ja sellest šašlõkki teha."
"Ja edasi?" küsib teine.
"Tuli välja, et lammas oli kloonitud!"

Restoranireklaam:
„Nüüd võite Tallinna kesklinnas avatud uues juudi restoranis lõunastada ka ilma rahata! Krokodillifilee, elevandilont tatari kastmes, valitud homaarid ja muud hõrgutised on meie juures täiesti tasuta! Nautige tõelist juudi külalislahkust!
P.S. Laua rent – 1000 krooni, tooli rent – 500 krooni, noad-kahvlid – 300 krooni, salvrätid – 100 krooni. Jne.“

Restorani direktor õpetab noort kelnerit:
„On olemas kaks väljendit, mis garanteerivad meie klientide hea tuju.“
„Ja mis väljendid need on?“
„Kohtumisel öelge “Lõpuks ometi!„ ja lahkumisel “Juba?„. Aga hoidku jumal teid neid segi ajamast!“

Kohtuvad kaks vana tuttavat:
„Sa oled 15 aastat abielus, aga teie suhted on ikka nagu vastarmunutel. Kuidas see sul õnnestub?“
„Kuna elu on väga üksluine, otsustasime naisega restoranis käima hakata.
Romantiline õhtusöök küünlavalgel, muusika, tants, intiimne õhkkond, kirglik armumine…“
„Ja kui sageli te seal käite?“
„Restoranis? Igal nädalal. Naine käib neljapäeviti, mina laupäeviti…“

Sõbrad omavahel:
„Miks sa oma naisega ainult öörestoranides käid?“
„Sest kuni ta riietub ja end meigib, on kõik ülejäänud restoranid juba kinni pandud!“

Klient: „Kelner! Võin ma ühe kohvi saada?“
Kelner: „Kuulge, olen ma teie arust arst või? Kust mina tean, kas te võite kohvi saada või mitte.“

Kelner: „Kas soovite musta kohvi?“
Külastaja: „Aga mis värvi kohvi teil veel on?“

Kelner astub külastaja juurde:
„Kohv või tee?“
„Kohv!“ vastab külastaja.
„Ei arvanud ära!“ hüüab kelner.

„Kohvi? Teed?“ küsib kelner külastajalt.
„Kohvi, palun,“ vastab see. „Aga tooge suur tassitäis.“
„Mul ükskõik – kohvi pannakse ikka ainult üks lusikatäis…“