Restoran ja toit
1685 anekdooti, lehekülg 6 / 85
„Kelner, miks mu kohv mehe riista järele lõhnab?!“ pahandab keegi daam restoranis.
„Aga proua, te võtke kohvitass lihtsalt teise kätte,“ soovitab kelner.
„Kelner, minu kohvil on muda maitse!“ kaebab nördinud külastaja.
„Pole ka ime, härra,“ vastab kelner. „Vaid mõni minut tagasi oli see pulber veel muld.“
Külastaja: „Kelner, kas see on teie arvates kange kohv?“
Kelner: „Muidugi, kui te juba pärast ühte lonksu nii erutatud olete.“
„Kelner, tooge mulle tükk suhkrut!“ palub külastaja restoranis.
„Vabandage, aga see oleks juba üheksas tükk!“ protesteerib kelner.
„Ja mis siis? Ülejäänud uppusid kõik ära!“
Tudeng läheb restorani ja kutsub kelneri.
„Kas ma tõin teile juba menüü?“ küsib kelner.
„Tooge teine veel, ma sõin esimese ära...“ vastab tudeng.
„Ja see ongi kõik, mis teil süüa on?“ küsib külastaja pärast menüü lehitsemist.
„Oh ei, härra, kodus ootab mind suurepärane neerupirukas,“ vastab kelner.
Purjus külastaja:
„Kelner! Tooge uks! Ma tahan väljuda!“
Sõbrannad omavahel:
„Kui ma nende aluspükstega ööklubisse või restorani lähen, veab mul alati meestega!“
„Aga minul veab siis, kui üldse ilma aluspüksteta lähen…“
Kelner külastajale:
„Tere! Mida härra süüa soovib?“
„Vaat seda rooga, mida sööb selle akna juures istuv mees,“ näitab külastaja.
„See on võimatu! Ta ei anna seda ära!“
Külastaja: „Kelner, miks te seda veisepuljongiks nimetate? Kus see veis on?“
Kelner: „Kuidas kus?! Ta lüpsis teile selle puljongi ja sööb nüüd jälle karjamaal rohtu...“
Külastaja uurib restoranis menüüd ja küsib siis kelnerilt:
„Teil on siin kirjas puljong munaga. Öelge, kas see on kanapuljong?“
„Ei, see on loomalihapuljong!“ vastab kelner.
Väike paus. Siis lisab kelner rõõmsalt:
„Aga ärge muretsege – muna on küll kanalt!“
Külastaja pöördub kelneri poole:
„Millest see suurepärane toit valmistatud on?“
„Ahvi munadest, proua!“
„Kas tõesti? Ma ei teadnudki, et ahvid munevad!“
Külastaja: „Kelner, ma tahaksin kolme muna!“
Kelner: „Eeh, kes siis ei tahaks…“
Külastaja kelnerile:
„Tooge mulle praetud muna, millel on näpujäljed, külmi praekartuleid ja vees ligunenud kapsast.“
„Aga härra, meil ei valmistata niisugust toitu.“
„Kuidas nii? Alles eile ju valmistasite!“
Kaks sõpra restoranis:
„Kuule, istume parem teise lauda. Seda siin teenindab väga väsinud ettekandja.“
„Kust sa seda võtad?“
„Vaata – tal on tampoon kõrva taga ja ta otsib laudade alt oma pastakat.“
Kelner: „Kuidas teile biifsteek meeldis?“
Külastaja: „Oma vanuse kohta on see pisut väiksevõitu!“
Mees suitseb restoranis. Kõrvallauas istuv daam pöördub tema poole:
„Vabandage, kas te võiksite suitsetamise lõpetada. See häirib mind.“
„Kah mul asi,“ vastab mees. „Teid see häirib, aga mind see lausa tapab…“
Külastaja küsib restoranis kelnerilt:
„Kas on tõsi, et kelnerid söövad klientide toidujääke?“
„Ei, mis te nüüd!“ vastab kelner. „Kliendid söövad hoopis meie toidujääke.“
„Kas need on konnajalad, mis te mulle tõite?“ küsib külastaja kelnerilt.
„Jah, härra.“
„Sel juhul hüpake hopp-hopp kööki tagasi ja tooge mulle parem üks biifsteek!“
Restoranis:
„Kelner! Pelmeenid on ju külmad!“
„Jah, need on siberi pelmeenid!“