Restoran ja toit

Külastaja kutsub kelneri:
„Ma võtaksin veel ühe portsjoni pelmeene…“
„Kas jäi väheks?“ küsib kelner. „Või teile tõesti maitsesid?!“

Restorani siseneb mees, tema järel jaanalind ja märg kass. Mees tellib, sööb ja joob, pärast tuleb kelner arvega. Mees võtab taskus raha ja annab sellele pilku peale heitmata kelnerile täpse summa. Järgmisel õhtul kordub sama lugu – mees annab jälle raha lugemata täpse summa. Kolmandal õhtul jälle. Nüüd ei pea kelner enam vastu ja küsib mehelt, kuidas see oskab alati taskust täpse summa võtta ning…

Külastaja: „Kelner! Üks koer jooksis just mu lambapraega minema!“
Kelner: „Jah, härra, meie lambaliha on tõesti väga nõutud.“

Külastaja: „Kelner, kas te võiksite neid kanapoegi veel pisut praadida?“
Kelner: „Kas nad on halvasti praetud?“
Külastaja: „Ma ei tea, aga praegu nokivad nad mu salati ära!“

„Mis kana te mulle küll tõite?“ küsib külastaja kelnerilt. „Möödunud nädalal pakkusite hoopis pehmemat kanapraadi!“
„Te eksite, härra,“ vastab kelner. „See on nimelt täpselt sama kana, mida te möödunud nädalal sõite...“

„Käisime eile restoranis,“ räägib üks sõber teisele. „Toredasti veetsime aega.“
„Oli teid palju?“ küsib teine.
„Ei, ainult kaks – mina ja karahvin viina.“

Mees restoranis kelnerile:
„Karahvin viina. Ja siis lisaks midagi teie maitse järgi.“
Kelner noogutab ja kirjutab oma märkmikusse:
„Kaks karahvini viina.“

„Kelner! Kolm pudelit viina ja salat!“ tellib mees restoranis.
„Millist salatit te soovite?“ küsib kelner.
„Midagi pehmemat, et pead ära ei lööks.“

Kaks meest istuvad restoranis, joovad viina ja võtavad suupistet peale. Äkki küsib üks teiselt:
„Tead sa, Jaan, mis vahe on seal ja kotkal?“
„Ei, ei tea.“
„Pudel viina.“

Noormees läheb restorani ja tellib pudeli viina. Kui kelner selle talle toob, palub noormees viina pudeli konjaki vastu vahetada. Ta joob konjaki ära asutab lahkuma.
„Aga härra, te ei ole ju konjaki eest maksnud!“ tuletab kelner talle meelde.
„Kuid ma andsin teile selle eest ju pudeli viina,“ vastab noormees imestunult.
„Aga te pole ju viina eest ka maksnud.“
„Aga ma ei joonud ju seda viina!“

Restoranis käib kõva pidu.
„Kelner!“ karjub üks peolistest. „Tooge mu sõbrale ämbritäis šampust!“
„E-e-i ole v-vaja...“ pudistab see. „M-m-a ei s-s-uuda enam p-peadki laualt t-tõsta...“
„Sain aru. Kelner – tooge pesukausitäis viina!“

Vaeselt riietatud pohmellis mees siseneb kallisse restorani ja istub laua taha. Tuleb kelner ja küsib kahtlustavalt:
„Ja mida me sööme?“
„Üks suur soolakurk, palun,“ tellib mees.
„Aga mida me joome?“ uurib kelner veel kahtlustavamalt.
„Pigistage see soolakurk ühte klaasi!“

Külastaja: „Kelner, mis asjad need mu toidu sees on?“
Kelner: „Ei midagi erilist, härra. Mul hakkas lihtsalt kadedusest sülg jooksma...“

Külastaja: „Kelner, mis tõuk see mu taldrikul on?“
Kelner: „See on ju teie vorst, härra.“

Külastaja: „Kelner, sellel supil on kuidagi naljakas maitse!“
Kelner: „Aga miks te siis ei naera, härra?“

Külastaja: „Kelner! Mu supi sees on lind!“
Kelner: „Ärge erutuge, härra. See on linnupesasupp.“

Külastaja: „Öelge, palun, kas teil siin veel neid suuri tigusid on?“
Kelner: „Oh ei, härra. Meil on siin kõik täiesti uued töötajad.“

Külastaja: „Kelner! Minu salatilehtede vahel roomab väike tigu!“
Kelner: „Nojah, härra, ma saan muidugi aru, et teie oleksite eelistanud suuremat...“

„Hei kelner!“ hüüab külastaja. „Minu supi sees on mingi põrnikas! Kutsuge kohe administraator!“
„Sellest pole mingit kasu, härra,“ vastab kelner. „Ka meie administraator kardab neid põrnikaid.“

Külastaja: „Kelner! Mul on supi sees kärbes! Vahetage kohe ära!“
Kelner: „Vabandage, härra, aga see ei ole võimalik. Kärbsed on otsas.“