Sõjavägi

Uudis ajalehes:
„Eesti kaitsevägi võttis kasutusele uue relva – “Viagra-gaasi„. Pärast pihustamist vaenlase sõdurite kohal ei suuda nad enam roomata.“

Kindral rivistab sõdurid ahelikku ja saadab nad metsa seeni korjama.
„Härra kindral, kas valgeid kärbseseeni ka korjata?“ kostab rivist küsimus.
„Korjata!“ vastab kindral.
„Aga nad on ju mürgised!“
„Kui ütlesin korjata – siis korjata!“ kordab kindral. „Lõppude-lõpuks on mul kodus ju ka ämm!“

„Mis vahe on meie eskadrillikomandöri ja ülehelikiirusega lennuki vahel?“ küsib üks lennuväes teeniv sõdur teiselt.
„Lennukit näed enne, kui mootori mürinat kuuled. Kui aga komandör kasarmusse ilmub, on ta lõugamist juba ammu enne seda kuulda, kui ta nähtavale ilmub.“

Tudeng hilineb krooniliselt loengutesse. Ühel hommikul kõnetab teda professor:
„Kas te kaitseväes olete teeninud?“
„Jah, härra professor.“
„Noh, ja mida kapral ütles, kui te rivistusele hiljaks jäite?“
„“Tere hommikust, härra leitnant!„.“

Major räägib sõjalise õpetuse loengus tudengeile:
„Soomustransportööri kuulipilduja laskeulatus on 30 kraadi.“
„Aga missugust kraadi, seltsimees major?“ küsib keegi tudengeist. „Celsiuse või Fahrenheiti?“
Major mõtleb natuke ja vastab:
„Fahrenheiti!“
Auditoorium pistab hirnuma.
„No kas nalja ka enam teha ei tohi? Loomulikult Celsiuse kraadi!“ parandab end major.

Sõjalise õpetuse loengus küsib major tudengilt:
„Oletame, et te seisate mäe otsas. Vastasmäel on suurtükk. See tulistab. Mille te esimesena fikseerite – tulevälgatuse või kärgatuse?“
„Muidugi välgatuse,“ vastab tudeng.
„Millega te seda põhjendate?“
„Silmad on ju kõrvadest eespool!“

Sõjalise õpetuse loengus demonstreerib major tudengeile automaati.
„See siin on Kalašnikovi automaat. Toruotsast kabani on tema pikkus 56 cm, aga kabast toruotsani 73 cm.“
„Aga see ei ole ju kuidagi võimalik, seltsimees major!“ hüüavad tudengid.
„Kuidas ei ole?“ vihastab major. „Ma toon teile kohe näite elust enesest, lollpead! Kolmapäevast reedeni on kui mitu päeva? Kaks! Aga reedest kolmapäevani? Viis!“

Sõjalise õpetuse loengus räägib major tudengeile:
"Nii, seltsimehed tudengid. Nõukogude sõjaväe uus salaaparatuur töötab vahemikus –300 kuni +300 kraadi Celsiuse järgi."
"Aga seltsimees major," hüüatab üks tudeng, "teadlased on kindlaks teinud, et universumi madalaim temperatuur on –273 kraadi – absoluutne null!"
"Ma kordan veel kord," õiendab major, "et tegemist on täiesti salajase sõjaväeaparatu…

Väeossa tuli kiri, et reamees Ivanovil suri isa. Polkovnik kutsub kapteni ja räägib asjast ja lisab, et viimane seda sõdurile delikaatselt teataks.
Kapten läheb oma roodu juurde, kamandab kõik ritta ja annab käsu:
„Kõik, kellel isa elab, üks samm ette!“
„Miks sina, Ivanov, ette astud?!!! “

„Mulle näib, reamees, et olete liiga tark vä!“
„Mis te nüüd, seltsimees major! Mina?!“
„Muidugi teie, ega ometi mina!“

Tuleb siis väejuht neegritest sõdureid kontrollima.
No vaatab siis, et kõigil neegritel, peale ühe, on jalad ilusti puhtad.
Läheb siis neegri juurde ja küsib, et miks tal jalad mustad on. Neeger vastu, et see on pikk lugu.
Väejuht: "Minul aega on, räägi!"
Neeger: "No, ükskord läksin metsa võtsin kaasa üheraudse püssi, järsku tuli vastu kaks lõvi, ühe lasin maha teine jooksis minema.

Saddam Hussein läbib pataljoni suuruse üksusega Iraagi kõrbe, kerge liivatorm on hetkel. Ja äkitselt kuuleb läbi tormi, keegi karjub kuskil kaugemal, „Hussein, üks Eesti sõdur saab jagu kahest sinu sõdurist!“
Saddam algul hämmingus, et mis asja nüüd siis. Aga tundis ennast kohe solvatuna ja saatis oma kaks parimat sõdurit suunda, kus kuulis häält tulevat.
Mõne aja pärast läheb hulluks madinaks, ku…

Reamees Ivanov seisab vahipostil. Tuleb seersant:
„Ega kindral pole tulnud?“ – „Ei, kedagi pole tulnud.“
„Kui tuleb, kanna mulle kohe ette!“
Mõne aja pärast tuleb seersant uuesti:
„Ega kindral pole tulnud?“ – „Ei ole.“
Varsti tuleb seersant kolmandat korda:
„Ei ole tulnud?“ – „Ei.“ – „Kui tuleb, kanna ette.“

Nunna juurde jookseb vene sõdur. Ähib, puhib ja palub: „Kas ma tohin ennast sinu rüü alla peita? Pärast seletan, miks.“
Nunn jääb nõusse. Varsti tormavad kohale kaks miilitsat ja küsivad: „Õde, kas sa siin sõdurit oled näinud?“
– „Sinnapoole läks,“ viipab nunn.

Reamees Ivanov seisab vahipostil. Tuleb seersant:
„Ega kindral pole tulnud?“ – „Ei, kedagi pole tulnud.“
„Kui tuleb, kanna mulle kohe ette!“

Vanem ohvitser küsib seersandilt Matilt,,Kas sa tead kes on sulle Eesti maa?,, Mati ütleb et ei tea. Eesti maa on sulle ema eest,,Kas sa nüüd tead?,, Jah vastab Mati. Vanem ohvitser liigub edasi seersant Jüri juurde küsib temalt sama,,Kas sa tead kes on sulle eesti maa?,, Ei, aga ma tean et taon Mati ema.,,Ei,, Eesti on ka sulle ema eest.,, Kas sa nüüd tead mida eestimaa sulle õelda tahab?,,.,, Ja…

Kompanii ülevaatusel teatab seersant:
„Kõik, kes armastavad muusikat, kaks sammu ette!“
Lootuses heale otsale rügemendi orkestris, astuvad tosinast mehest pooled ette, ise laialt naeratades.
„Väga hea,“ hüüab seersant. „Teie kuus saate kohe tööd. See suur klaver tuleb keldrist üles seitsmendale korrusele tassida.“

Sõdur võtab osa laskevõistlustest. Tulemused on aga nii viletsad, et sõdur, tundes häbi, ütleb märklauda uurivale kaptenile: „Kui ma seda lehte vaatan, tekib mul tahtmine ennast maha lasta.“
Ikka veel märklauda silmitsedes pomiseb kapten:
„Võtke kaks kuuli.“

Tuleb siis väejuht neegritest sõdureid kontrollima.
No vaatab siis, et kõigil neegritel, peale ühe, on jalad ilusti puhtad.
Läheb siis neegri juurde ja küsib, et miks tal jalad mustad on. Neeger vastu, et see on pikk lugu.
Väejuht: „Minul aega on, räägi!“
Neeger: „No, ükskord läksin metsa võtsin kaasa üheraudse püssi, järsku tuli vastu kaks lõvi, ühe lasin maha teine jooksis minema. Läksin siis jä…

Pronkssõdur ärkab ühel ööl ja läheb palub, et Russalka temaga kohad vahetaks. Russalka imestab, miks. Pronkssõdur seletab, et ta on küll meessoost, aga muudkui toovad talle lilli.