Onu Anekdoot
Pikkus: kõik lühike keskmine pikk

Töö ja ülemus

1918 anekdooti, lehekülg 5 / 96

Ärimees siseneb ametnikku kabinetti ja märkab laual kahte silti: „Mitte suitsetada“ ja „Pistist mitte pakkuda“.
„Nii, millega saan teid aidata?“ küsib ametnik.
„Tulin ühe riigihanke asjus, mis oleks meie firmale igas mõttes vajalik ja kasulik…“ alustab ärimees.
Selle peale võtab ametnik sahtlist tuhatoosi ja paki „Marlborot“:
„Äkki teeme alguses pisut suitsu..?“
Enne linnaametniku vastuvõtult lahkumist avab meeskodanik kohvri ja ulatab üle laua paki 500-krooniseid.
„Kas te pakute mulle tõesti altkäemaksu?“ hüüatab ametnik.
Mees tõmbab käe võpatades tagasi.
„Kas teile pole siis kunagi pakutud?“
„Ma ei julgenud enam loota – te paistsite kuidagi kitsi tüübina...“
Mees tahab nime vahetada.
„Kuidas teie praegune perenimi on?“ küsib ametnik.
„Rõvedik.“
„Ja millist te tahaksite?“
„Tamm.“
Mõne nädala pärast on mees taas ametiasutuses.
„Aga te ju juba vahetasite nime!“ imestab ametnik.
„Seda küll. Aga nüüd tahan selle Kase vastu vahetada!“
„Aga miks?“
„Ära on juba tüüdanud vastamine küsimusele: “Aga mis teie eelmine perenimi oli?„.“
Mees tahab oma vanaema korterist välja kirjutada.
„Nii ei saa,“ vastab talle ametnik. „Vanaema peab selleks isiklikult kohale tulema.“
„Mis asja?! Kaevan Raadi kalmistult üles ja toon siia või?!“
Suurfirma omanik kutsub välja tegevjuhi:
„Te lubasite, et selle projektiga saab kõik korda, aga välja tuli vastupidi. Kuidas saan ma pidada firmas inimest, kes tahab teha üht, aga välja tuleb hoopis midagi muud? Püüdke asja parandada, kuigi ma lasen teid niikuinii lahti!“
„Olen teiega täiesti nõus,“ vastab tegevjuht. „Ei ole võimalik töötada koos inimestega, kes tahavad teha üht, aga välja tuleb m…

Loe edasi

Keemiakombinaadi direktori juurde tuleb teadusosakonna juhataja ja teatab:
„Härra direktor, meil õnnestus just sünteesida uus unikaalne aine. Hetkel ei suuda me ainult otsustada, milleks seda kasutada: kas puhastusvahendi või beebitoiduna...“
Koosolek tehases. Direktor:
„Kellel on kõrgem haridus, tõstke parem käsi. Ma ütlesin – parem käsi!“
Tehase direktor küsib koosolekul:
„Miks meie töölised nii tihti haiged on?“
„Tsehhides on umbne, ventilatsioon töötab halvasti,“ vastatakse talle. „Inimesed teevad akna lahti, väljas on aga talv, miinuskraadid…“
Direktor haarab telefonitoru, helistab peainsenerile ja käsutab:
„Otsekohe saata igasse tsehhi müürsepad, kes kõik aknad kinni müüriksid!“
Direktor arutab ettevõtte juubeli tähistamist:
„Seda juubelit peame tähistama nii, et kogu Eesti sellest räägiks. Samal ajal ei tohiks see palju maksma minna ja peaks kõigile rõõmu tegema. Kas on ettepanekuid?“
„On!“ hüüab üks töötaja. „Te peate teletornist alla hüppama. Sellest saab teada kogu Eesti, ja see ei maksa midagi! Aga mis puutub rõõmu, siis kolleegid…“
Ülemus alluvaile:
„Lugupeetud kolleegid! See, kes esimesena plaani täidab, saab mult karbi kompvekke.“
„Aga kas preemiat ka saab?“ küsib keegi.
„Teie preemiaraha eest ostsin ma juba komme,“ vastab ülemus.
Kaks firmat saavad preservatiive ühest ja samast tehasest. Ühe firma direktor kutsub enda juurde asetäitja:
„Ma ei mõista üht asja. Meie konkurent tellis 100 000 tükki – ja kõik on suured. Meie tellisime 150 000 tükki – ja kõik on väikesed. Millest selline erinevus?“
„Asi on väga lihtne,“ vastab asetäitja. „Meie konkurent küsitles kliente, aga meie võtsime mõõtu!“
Ülemus korraldab esmaspäeval koosoleku ja räägib alluvaile:
„Täna on esmaspäev, raske päev, saate isegi aru. Täna tuleb nädalavahetusest välja puhata ja mitte üle pingutada. Teisipäeval peab tööks ette valmistuma. Kolmapäeval tuleb tublisti tööd teha. Neljapäev on juba peaaegu nagu reede, reedel aga on lühendatud tööpäev ja üldse... Kas küsimusi on?“
„On...“ hüüab keegi tagareast. „Kaua meil see k…

Loe edasi

Ajakirjanik küsib tehase direktorilt:
„Kas te võite mulle öelda, millised on teie toodangu hinnad?“
„Meil on kokkuleppehinnad.“
„Mis see tähendab?“
„Me leppisime omanikuga kokku, et oma kaupa me odavalt ära ei anna.“
Kontorisse siseneb direktor koos kolme mehega. Ta pöördub sekretäri poole:
„Mulle too teed, aga neile mölakatele kolm kohvi!“
„Kahele mölakale kohvi,“ vastab üks meestest, „aga minule teed – ma olen tõlk!“
Ülemus teeb kontoris ringkäiku.
„Tubli!“ kiidab ta ühte noormeest. „Eile tegite rohkem tööd, kui kogu möödunud kuu jooksul!“
„Mul oli eile lihtsalt internet maas!“
Ülemus alluvale:
„Raha eest oskab iga loll töötada, aga mulle pole lolle vaja!“
Ülemus pragab alluvaga. See teeb ettepaneku:
„Lepime kokku, et teie ei ütle mulle, mida ma tegema pean, ja mina ei ütle teile, kuhu teil oleks vaja minna.“
Ülemus astub kontoris alluva juurde ja küsib:
„Miks teil habe ajamata on?“
„Ma otsustasin habeme kasvatada,“ vastab alluv.
„Tööd on vaja teha, mitte mingi jamaga tegeleda!“ põrutab ülemus.
Vihane ülemus ütleb laua taga istuvale alluvale:
„Pakun teile Viagrat ja tsüaankaaliumi!“
„Mis asja?!“ jahmub see.
„Selles mõttes, et tõuske ja lahkuge siit jäädavalt!“
Ülemus noomib hilinenud alluvat:
„Vähe sellest, et te halvasti töötate, aga te lubate endale ka kaks tundi hilineda! Teie asemel ei oleks ma sellises olukorras üldse tööle tulnud!“
„Noh, teie muidugi…“ vastab hilineja, „aga minul on siiski mingisugune kohusetunne olemas…“