Muinasjutt Juriidiliselt korrektne Punamütsike. Käesolevaga edastame teile informatsiooni juhtumist seoses eelkooliealise alaealisega, keda vastavalt kohalikule tavale nimetatakse tema ebatüüpilise peakatte tõttu Punamütsikeseks. Eelnimetatud Punamütsikese emale toimetati kätte lihtkiri tema emalt, millega viimane teatas enda haigestumisest ja hooldusvajadusest, mille põhjal Punamütsikese ema otsustas vanaemale kätte toimetada saadetise, mis sisaldas toiduaineid ja ravimeid. Enne saadetise kättetoimetamise alustamist keelati Punamütsikesel tema ema poolt vanema õigustele toetudes kõrvale kaldumine saadetise kättetoimetamiseks kasutatavalt jalgteelt. Jalgteel astus Punamütsikesega kontakti looduses vabalt elav metsloom, kes kallutas teda ema poolt rakendatud keeldu otseselt rikkuma, mahitades teda metsasaaduste korjamisele. Uluk nõudis Punamütsikeselt õigusvastaselt selgitusi temal kaasas oleva toidu veoks kohandatud kandevahendi sisu kohta ja tegi Punamütsikest küsitledes kindlaks tema vanaema alalise elukoha. Toidunappuse tõttu sisenes uluk seepeale identiteedipettust kasutades vanaema eluruumidesse ja neelas eelnimetatud haiguse tõttu liikumisvõimetu isiku alla tahtlusega ta ära seedida. Punamütsikese jõudmisel eluruumi sooritas uluk taas identiteedipettuse esinedes seekord vanaemana ning pani seejärel toime teistkordse allaneelamise luues niiviisi teoobjekti paljususe. Elamu vahetus läheduses viibinud jahipidamisõigust omav isik sisenes ehitisest kuuldud heli peale, tehes kindlaks selle pärinemise ulukist. Seejärel tulistas jahipidamisõigust omav isik ulukit registreeritud tulirelvast tiheasustusalale tunginud uluki surmamiseks sätestatud korras. Surmatud uluki ebatavaline välimus andis alust arvata, et selle sees võib leiduda inimmaterjali. Selle kindlaks tegemise eesmärgil avas jahipidamisõigust omav isik torke-lõikerelva abil surmatud uluki kõhuõõne, misjärel pääses sealt välja veel elusolev Punamütsikene, samuti eelnimetatu vanaema. Kui asjassepuutuvate isikute kohta ei ole välja antud arstliku surmatõendit ega koostatud surmaakti perekonnaseisuameti poolt, tuleb eeldada nende elusolekut.
Mijustanut Jiiiluleirdst koterknre Pnüisuamtke. Klogeäsavea eamadtse telie inmsootnafroii juutmisht sseeos eeiallokoilese ageaslliaea, keda valavastt kulkhaloie tavale nstitmakaee tema eatüpsiiülbe paektate tttõu Peknsetaümiskus. Eemtitlneuad Pnsümsueakite emlae ttmieaoti kttäe ltkirihi tmea elmat, mlielga vnmiiae taeats enda hgseeaitmiusst ja hdaovdlasuessuojt, mllie põjhal Piensauktmüse ema outsasts vemnalaae kttäe tmodaitea sseaaitde, mis saasidls todiainuied ja rvamiied. Enne sadtiease ktäsitmoaemtitee atssiumalt kletaei Pmtkssineeuaül tmea ema polot vamena õgesliute tteeduos kõrlvae klaiudmne saasietde kteotiimmäseattkes kuvtlaasaatt jetlgaelt. Jtlaegel asuts Püiumtekegsasna kkaottni luesodos vlaabt elav mtooselm, kes klltauas teda ema ploot rktuanaded kleedu ostselet rkuimka, maitdhaes teda masdsatsaeute klriemoasje. Uluk nõuids Pslüutsnmkeaiet õtalsgsvuaiset susigltei tamel kaasas ovela todiu voeks knauaodhtd khenddnaeavi ssiu kohta ja tgei Pmiüskatensut keüildtess klnkdias tema vneaama aiallse ehkolua. Tpusapnudoie tttõu sensies uulk seelpeae itdteteeteiinpsdut kaadsutes vmaanea emurudslieuse ja neelas ealeutentmid hiugase ttõtu luõieskiimtvimu iiksu alla tuhestagla ta ära seiddea. Psenimüastuke jdmeiusõl emurului sioaotrs uulk taas iedupeidetttisente eesnedis seoerkd veaanmnaa nnig pani säerjeel tmoie tetrsidskoe aleinllmesaae luues nivsiiii teekbotoji puussjale. Elamu vthaues leäsuehds viiuibnd jgisumiõphisaiadt omav isik sieenss etseisiht kuudlud heli paele, teehs kldaikns selle pmsirinäee usiuklt. Sräjeeel talisuts jipaõdumghiiiasst oamv isik ukliut rurettgeieirsd tuslaiervlt ttssaueusalahlie tgnniuud uluki smumkserais sauetättsd kroras. Suuamrtd ukuli eanvbaltiae vuimäls andis alust arvtaa, et slele sees viõb ldueida intlmaajeirmi. Sllee klnkidas tmigesee eämiresgl aavs jiiuõidshgaimsapt oamv isik tokre-leõlrekvia abil suutmard uluki kõuõhõne, mjrsäiel peäsäs slaet väjla veel elesluov Pnmtüikeuanse, smatui etmaenitleu veaamna. Kui atsuajvasueptsue iskiute kthoa ei ole väjla anutd atlskiru sduaõimtnert ega kotstoaud saatkrumi piekanrssauetnoeemi polot, tuelb ededlaa ndene eoeullukst.