Muinasjutt Juriidiliselt korrektne Punamütsike. Käesolevaga edastame teile informatsiooni juhtumist seoses eelkooliealise alaealisega, keda vastavalt kohalikule tavale nimetatakse tema ebatüüpilise peakatte tõttu Punamütsikeseks. Eelnimetatud Punamütsikese emale toimetati kätte lihtkiri tema emalt, millega viimane teatas enda haigestumisest ja hooldusvajadusest, mille põhjal Punamütsikese ema otsustas vanaemale kätte toimetada saadetise, mis sisaldas toiduaineid ja ravimeid. Enne saadetise kättetoimetamise alustamist keelati Punamütsikesel tema ema poolt vanema õigustele toetudes kõrvale kaldumine saadetise kättetoimetamiseks kasutatavalt jalgteelt. Jalgteel astus Punamütsikesega kontakti looduses vabalt elav metsloom, kes kallutas teda ema poolt rakendatud keeldu otseselt rikkuma, mahitades teda metsasaaduste korjamisele. Uluk nõudis Punamütsikeselt õigusvastaselt selgitusi temal kaasas oleva toidu veoks kohandatud kandevahendi sisu kohta ja tegi Punamütsikest küsitledes kindlaks tema vanaema alalise elukoha. Toidunappuse tõttu sisenes uluk seepeale identiteedipettust kasutades vanaema eluruumidesse ja neelas eelnimetatud haiguse tõttu liikumisvõimetu isiku alla tahtlusega ta ära seedida. Punamütsikese jõudmisel eluruumi sooritas uluk taas identiteedipettuse esinedes seekord vanaemana ning pani seejärel toime teistkordse allaneelamise luues niiviisi teoobjekti paljususe. Elamu vahetus läheduses viibinud jahipidamisõigust omav isik sisenes ehitisest kuuldud heli peale, tehes kindlaks selle pärinemise ulukist. Seejärel tulistas jahipidamisõigust omav isik ulukit registreeritud tulirelvast tiheasustusalale tunginud uluki surmamiseks sätestatud korras. Surmatud uluki ebatavaline välimus andis alust arvata, et selle sees võib leiduda inimmaterjali. Selle kindlaks tegemise eesmärgil avas jahipidamisõigust omav isik torke-lõikerelva abil surmatud uluki kõhuõõne, misjärel pääses sealt välja veel elusolev Punamütsikene, samuti eelnimetatu vanaema. Kui asjassepuutuvate isikute kohta ei ole välja antud arstliku surmatõendit ega koostatud surmaakti perekonnaseisuameti poolt, tuleb eeldada nende elusolekut.
Mtijnusuat Jiislriiedlut kktronere Pkiutümsane. Kesegvoälaa emtdaase tliee imninoofastroi jsuhtmiut sosees eeloikoellsaie aaelslgeaia, keda vasatvlat kukollaihe tvlaae nmsikeaatte tema eailüsiüptbe ptaaetke ttõtu Pnieüsusamektks. Eeuanteimtld Pmikntsüeusae ealme taetimoti kttäe lrhiitki tema eamlt, mlegila vnaimie ttaaes edna hmiusagieesstt ja hsuessvuaojladdot, mlile pahjõl Pssüueantkime ema otsutsas vamanalee ktäte tidmeotaa seadaiste, mis sldaisas tieidnioaud ja raivmeid. Enne steiasdae ktestomtiätemiae aatuslsmit katelei Ptaisueenkümsl tmea ema poolt vmeana õelgtsiue teoeduts kaõvlre knidalmue sdtsaaiee kmmetiitkoseteaäts ktuaavstalat jealltget. Jteagell autss Pgseküisuamntea ktktnaoi ldeuooss vlaabt elav moeotslm, kes kalatuls teda ema polot rktdnueaad kledeu osestelt rkuikma, mdahiaets tdea musadastsaete kimoejlrsae. Uluk ndiõus Pkussaeiüntlemt õvasgusatlseit sisgeutli taeml kaaass olvea tidou voeks kdutnhaoad kvnaheaeddni sisu kotha ja tegi Pimenksuatüst keltisüdes klinadks tema vanemaa asialle ehlukoa. Tnpudsipouae ttõtu siesens uluk slaeeepe iettdtpdtiesueneit ksutadaes vemaana eldsruuesmuie ja neeals eemiteanutld hsuiage tõttu lekumisviitimõu iksiu alla tgsutahela ta ära sedeida. Pmnsaseitüuke jiuesdõml euulrumi sitaoors uulk taas ieedtietptitseudne ednieess srkoeed vnmaaneaa nnig pani seeeärjl toime tdoirskeste aamliellesane luues nsviiiii ttooekejbi psauljuse. Eamlu vueaths lhuäeedss vuniibid jsapiaisuhmdõiigt omav iisk sienses eeisishtt kuduuld hlei pleae, tehes kiadknls selle pmensiiäre uilkust. Sejäeerl tuilatss jõdamugipiiishsat omav isik uluikt regiesteruitrd tivlulsaert tusulssaaihtaele tuignund ulkui smmueksairs sätsatteud krraos. Sutumrad uulki elnaaaitvbe vlmuiäs adins asult avatra, et sllee sees viõb ldudeia iinetjrmamali. Selle klakidns tgmesiee ergämiesl avas jigadisõihupasimt omav isik troke-lõlevkeira aibl smuuatrd uukli kunõõõhe, mieäjrsl pääses sleat vläja veel eellosuv Pmesaiukntüne, staumi ealeneimttu vanemaa. Kui aetjsaptussuvuae ikituse khtoa ei ole vljäa atund ailkstru seiautrndmõt ega kaoutostd sauraktmi pesuoeirnamktneseai ploot, tuleb eadleda nndee eukosuellt.