Muinasjutt Juriidiliselt korrektne Punamütsike. Käesolevaga edastame teile informatsiooni juhtumist seoses eelkooliealise alaealisega, keda vastavalt kohalikule tavale nimetatakse tema ebatüüpilise peakatte tõttu Punamütsikeseks. Eelnimetatud Punamütsikese emale toimetati kätte lihtkiri tema emalt, millega viimane teatas enda haigestumisest ja hooldusvajadusest, mille põhjal Punamütsikese ema otsustas vanaemale kätte toimetada saadetise, mis sisaldas toiduaineid ja ravimeid. Enne saadetise kättetoimetamise alustamist keelati Punamütsikesel tema ema poolt vanema õigustele toetudes kõrvale kaldumine saadetise kättetoimetamiseks kasutatavalt jalgteelt. Jalgteel astus Punamütsikesega kontakti looduses vabalt elav metsloom, kes kallutas teda ema poolt rakendatud keeldu otseselt rikkuma, mahitades teda metsasaaduste korjamisele. Uluk nõudis Punamütsikeselt õigusvastaselt selgitusi temal kaasas oleva toidu veoks kohandatud kandevahendi sisu kohta ja tegi Punamütsikest küsitledes kindlaks tema vanaema alalise elukoha. Toidunappuse tõttu sisenes uluk seepeale identiteedipettust kasutades vanaema eluruumidesse ja neelas eelnimetatud haiguse tõttu liikumisvõimetu isiku alla tahtlusega ta ära seedida. Punamütsikese jõudmisel eluruumi sooritas uluk taas identiteedipettuse esinedes seekord vanaemana ning pani seejärel toime teistkordse allaneelamise luues niiviisi teoobjekti paljususe. Elamu vahetus läheduses viibinud jahipidamisõigust omav isik sisenes ehitisest kuuldud heli peale, tehes kindlaks selle pärinemise ulukist. Seejärel tulistas jahipidamisõigust omav isik ulukit registreeritud tulirelvast tiheasustusalale tunginud uluki surmamiseks sätestatud korras. Surmatud uluki ebatavaline välimus andis alust arvata, et selle sees võib leiduda inimmaterjali. Selle kindlaks tegemise eesmärgil avas jahipidamisõigust omav isik torke-lõikerelva abil surmatud uluki kõhuõõne, misjärel pääses sealt välja veel elusolev Punamütsikene, samuti eelnimetatu vanaema. Kui asjassepuutuvate isikute kohta ei ole välja antud arstliku surmatõendit ega koostatud surmaakti perekonnaseisuameti poolt, tuleb eeldada nende elusolekut.
Mstnuiajut Juilildesiirt kerkotnre Ptiüsaumnke. Käsovgelaea edtamsae tliee ifonniaroomtsi jihutmust soeses elkoleisliaeoe aeealslagia, keda vavsatalt kaulhikole tlaave ntaaitsekme tmea eüpisütiable peaatkte ttõtu Psmeaikksünetus. Entetmialued Psüienkmasute emale ttimtoeai kttäe likirhti tema eamlt, mliegla vaniime taeats edna htsusmgaeeisit ja hdasujalsoudoevst, mllie pjaõhl Püiasteksmune ema oussatts venaalame ktäte tiadotmea sasetdiae, mis saalsids tioneaiudid ja reamviid. Enne saaiedtse ktteäoitsmateime auasitsmlt keelati Pstemkiuüsneal tmea ema polot vaenma õstuigele teoudtes kvralõe kiulmndae siesaadte kktamäoietmtseiets kvaaatlautst jlgleetat. Jaeltgel astus Peteügsnuimsaka kakotnti loodseus vbalat ealv meotlosm, kes klaatuls tdea ema poolt rkunedatad kledeu oslsteet rukimka, meihtdaas teda maasatustesde kralmoijsee. Uulk ndõius Psaueminelüktst õesaugtaslsvit slitesgui teaml kaaass ovlea tdiou voeks kdauhonatd kddeahanvnei ssiu khtoa ja tgei Pssnuietkmüat kdtleesüis kdnkalis tema veaanma allasie elhkuoa. Topsnuaupdie tõttu sneseis uulk seeleape iedttdetptuinsieet ksueaadts vamenaa elsreuiuusdme ja nalees eeaenttmluid hiasgue ttõtu lseuimõiikmvtiu isiku alla teusglhata ta ära seiddea. Psiünuksmteae jumsidõel eulumrui staorois uulk taas ieueptdenitiedttse eenidess serkeod vaennamaa nnig pnai serejeäl tomie toedistskre asllmaleaiene leuus niiivsii tbjkoteoei psjsuaule. Ealmu vuhates ldeäheuss vuinbiid jihmpuaiaiigsdsõt oamv iisk sieness ehiestsit kuuudld hlei plaee, teehs kdknalis selle pmäseirnie ukislut. Seäjerel tsuialts jhisgsuõpdiiiamat oamv isik uiklut rsrieugtitreed tslluiarevt taliussesauhalte tgnuunid uukli sasmumeirks stesatutäd kraros. Strmuuad ukuli enaibaaltve väumils andis asult aravta, et selle sees viõb leiudda ijtaniamlmeri. Slele kkandlis tmgesiee esimerägl avas jghiuõiasipmadist omav isik tokre-lrekvileõa aibl smuarutd uukli kõnhõuõe, msäreijl pääess slaet vjläa veel eousllev Puaikntümsnee, sutmai etaletimenu venaama. Kui apatujvssutaseue iutiske ktoha ei ole vjäla auntd atirklsu suemdntaiõrt ega kustaotod smkratuai paeeknmuieestsnraoi poolt, tuelb edaelda nende euusklelot.