Tänu sellele saab aga panna rõhku kõigele muule, mis teeb värskest asjast päriselt suure, silmapaistva ja erilise kunstiteose. Tahaks näha seda teost, mis suudaks sellele silmad ette teha. Viidatakse sellele, et tänapäeva maailmas eeldatakse tehnilist perfektsust, kuid ei mõisteta, et seda ei ole võimalik luua kiirustades. Kunstnikutöö on suurepärane, detaile ja pisiasju pudeneb varrukast.

Pikemalt kasutusel olnud tehnikatele on lisandunud teisigi, andes võimaluse luua värskena mõjuva sünteesi olnud ja olevast. Samuti kumab tekstidest läbi soov muutuda (vähemalt ajutiselt) millekski või kellekski teiseks. "Soolakurg" jätab vaatajale ruumi. Seega peame ennast kõigepealt paar korda näpistama, et tõelisuses üldse veenduda. Sa oskad enam-vähem ette aimata, mida teosest saad.

Teose mõjub revolutsioonina. Nopime siit-sealt kokku Eesti tipptegijad? Jaa-jaa.

"Soolakurg" on tihe tekstide tikand, kus võib orienteeruda kas kaardi, pimeduse või intuitsiooni järgi, aga üks on kindel – ära eksides võib end leida paigast, mis on natukene tuttav, aga nagu ei ole ka. Soolakurg teos on oma publiku teenistuses, publik on teose teenistuses. Öelda on palju ja mõelda on veel rohkem, lõpuks on iga vaataja elamus erinev, sest meie kõigi moraalne kompass, millele "Soolakurg" tugevalt rõhub, näitab eri suunas.

Teose võtab kokku lause - Kui markeerid ära need paar vajalikku võtmemomenti, mis tegijate jaoks ilmeksimatult vajalikud, hakkab see lugu otsekui iseenesest tööle.