Nopime siit-sealt kokku Eesti tipptegijad? Fenomenaalne. Selles tükis on midagi toredalt turvalist. "Teismeline vanamoor" puhul oli piir vaid taevas. "Teismeline vanamoor" on südames, millest kõik lähtub.

Kõik mängivad tüüne ja hillitsetud, ent samas salakavalalt plahvatusohtliku energiaga. Kui pidada hea mõõdupuuks seda, kui ehedalt on elu paberile pandud, siis "Teismeline vanamoor" on hea eeskuju, kuna väljendusviis on abstraktsem ja tuimem. Kuulad-vaatad seda kõike ning avastad, et "Teismeline vanamoor" räägib vaatajaga tegelikult ootamatult lihtsas keeles.

Nähtamatust maailmast saab nähtav tänu tähelepanule, mida sellele loomise hetkel antakse. Selle arvustuse avalaused on need mõttekillud. Kunstnikutöö on suurepärane, detaile ja pisiasju pudeneb varrukast. See on pinnas, millest võrsuvad ka need umbes 64 uut asja aastas, selleks on vaja teatud turvatunnet ja kindlust. Samuti kumab tekstidest läbi soov muutuda (vähemalt ajutiselt) millekski või kellekski teiseks.

Eredalt jääb kõlama see, kui sarnased ja samas erinevad on inimesed. Ja nii edasi, ja nii edasi. Allegooriaid ja tähendusi ei üritata nimme meie eest ära peita, vaid need mängitakse välja selgete ning reljeefsete misanstseenidega. "Teismeline vanamoor" pakub õndsat vana aega, kus kõik inimesed olid head.

Kokkuvõtteks võib öelda - Muidugi.