Ärimehed ja raha

Mees siseneb poodi, läheb kassa juurde, annab raha, saab vastu tšeki ja hakkab juba ära minema. Poeukselt pöördub ta tagasi ja küsib kassapidajalt:
„Ei saa aru… Mille eest ma teile just maksin?“
„Inflatsiooni eest,“ vastab kassapidaja.

Haim läheb Rabinovitši poe tagaruumi, näeb laual 10-kroonist rahatähte ja küsib.
„Mis raha see on?“
„Ma tahan kontrollida, kas mu poesell on aus inimene,“ vastab Rabinovitš.
„Kah mul kontroll – kümme krooni!“ põlastab Haim. „Vaja on vähemalt sajaline panna.“
„Kah mul kontroll – sada krooni! Sada krooni varastan ma ise ära!“

„Kui palju need šokolaadikarbid maksavad?“ küsib Juku.
„Kui võtate mõlemad, siis 100 krooni,“ vastab müüja.
„Aga kui ma võtan selle, mis on vasakul?“
„75 krooni.“
„Hea küll, andke siis see, mis on paremal.“

Juudi poemehelt Rabinovitšilt küsitakse:
„Miks te müüte oma pisikeses räpases poepugerikus Absolut viina 200 krooni pudel, aga Goldbergi poes maksab see 150 krooni?“
„Aga minge siis ja ostke Goldbergi juurest!“
„Tal ei ole praegu seda viina.“
„No vaat, kui minul kah Absolut otsa lõpeb, hakkan ka mina seda 150 krooniga müüma!“

Kaks joodikut viinapoes:
„Vaata, üks konjak maksab 2000 krooni!“
„See on neile, kes ei joo.“

Viinapoes:
„Hei, mees, kas kolmandaks tuled? Pudelist jääb natuke puudu.“
„Tulen. Võtke raha!“
„Müüja! Pudel Hennessü konjakit, palun!“

Mees tahab poes kella osta:
„Andke midagi odavamat!“
„Vaat siin on üks väga hea kell kõigest 500 krooniga,“ pakub müüja.
„Kas midagi odavamat ei ole?“
„On küll. Näete, see kell – väga töökindel ja moodsa disainiga – maksab ainult 200 krooni.“
„Aga veel odavamat?“
„Noh, mul on siin üks praakeksemplar – sellel on ainult üks seier. Selle saaksite viiekümne krooniga kätte.“
„Väga hea. Andke!“
„Aga kui…

Ärimees tellib firma avamise puhul suure kimbu lilli. Kauplus saadabki kimbu talle õigeks ajaks kohale, kuid juures on silt: „Puhka rahus!“ Müüja vabandab ja lisab:
„Teie asemel kujutaksin ma ette hoopis seda, kuidas kuskil on praegu matused ja seal on lillekimp kaardiga “Õnnitleme uue asukoha puhul!„.“

Kaubanduskeskuses pöördub mees arglikult ühe naise poole:
„Vabandage, öelge, palun, kuhu te selles keskuses läheksite, kui teil oleks 10 000 krooni?“
„Kosmeetikapoodi,“ vastab naine.
„Oi, suur tänu! Lähen nüüd oma naist otsima!“

Kerjus annab uksekella ja pöördub avama tulnud naise poole:
„Tere, proua! Mina olen see mees, kellele te nädal tagasi vana pintsaku kinkisite. Selle taskus oli 500 krooni.“
„Kas te tahate selle raha tagasi anda?“
„Ei, ma tulin küsima, kas teil leidub ehk veel mõni vana pintsak?“

Mees märkab oma maja ees seisvat kerjust ja otsustab annetada. Ta sorib taskutes, kuid ei suuda kuidagi peenraha leida.
„Kuule, tee kiiremini, ma parkisin auto valesse kohta!“ pahandab kerjus.

„Palun andke mõned kroonid, et saaksin pisut leiba osta,“ palub kerjus mööduvalt härrasmehelt.
„Miks sa seda raha tööga ei teeni?“ küsib mees. „Sul oleks mõistust rohkem vaja kui raha.“
„Teate härra, ma palusin teilt ju seda, mida teil näikse rohkem olevat...“ vastab kerjus.

Kerjus palub tänaval almust. Üks mööduja ütleb etteheitvalt:
„Ise suur tugev mees, aga kerjad!“
„Ma olen töötu, palun söögiraha,“ vastab kerjus.
„Sa jood ju kõik maha!“
„Ma ei joo.“
„Siis mängid kaardimängus maha!“
„Ma ei mängi hasartmänge.“
„Lähed lõbumajja!“
„Ma ei tee naistega tegemist.“
„Hea küll, võta sada krooni ja tule minuga kaasa. Ma tahan oma naisele näidata, kuidas näeb välja puudusteta mees!“

Kerjus peatab tänaval hästiriietatud mehe:
„Härra pankur! Ma tundsin hästi teie kadunud isa, teie surnud vanaisa, onu ja tädi…“
„Aitab!“ vastab pankur. „Võta viis krooni ja lõpeta ronimine mööda mu sugupuud!“

Kerjus peatab tänaval miljonäri:
„Härra, mul on teile fantastiline äriettepanek. Me võime kahe peale kiiresti kolmsada tuhat krooni teenida!“
„Mil moel?“ küsib miljonär uskumatult.
„Kuulsin, et annate oma tütrele kuussada tuhat kaasavaraks. Mina olen nõus naima ta kolmesaja tuhande eest!“

„Kas annan sellele kerjusele pisut peenraha?“ küsib mees naiselt.
„Milleks, keegi ju ei näe!“ vastab naine.

Kerjus palub Jumalat:
„Armas Jumal, tee palun nii, et ma näeksin tänaval sajakroonist ja ei tahaks seda üles võtta.“
Jumal halastaski kerjusele ja andis talle radikuliidi.

„Boss, see noormees seisis tänaval väljasirutatud käega,“ kannab sherifi abi ette.
„Viisteist dollarit trahvi!“ määrab sherif.
„Aga tal on ainult viis dollarit.“
„Lase ta tänavale, las kerjab ülejäänu kokku!“

Alveni kaubamaja juurde Stockholmis pannakse üles kaal, millel kliendid end kaaluda saavad. Üks inimene teise järel astub kaalule, pistab raha pilusse ja lahkub siis. Pekka vaatab seda mõnda aega pealt ja imestab:
„Küll see maailm muutub ikka kiiresti! Kui ma siin viimati käisin, seisis ukse kõrval kerjus, müts käes, nüüd aga teevad masinad sellegi töö ära!“

Daam kerjusele:
„Te võiksite nende 5 krooni eest, mis ma teile andsin, aitähki öelda.“
„Kas te ei näe minu silti “Kurttumm„? Või ootate 5 krooni eest imet?“