Arst ja haigla

Arst teatab 92-aastasele vanahärrale, et too on HIV-viiruse saanud. Segaduses vanapapi läheb koju ja kurdab oma eakale naabrile:
„Kujutad sa ette, mul on HIV... Ise veel 92!“
„See pole midagi, mul on IBM 80,“ vastab sõber.

Vana mees läheb koos naisega oma tervist kontrollima. Arst vaatab mehe naise juuresolekul läbi ja kiidab:
„Teil on haruldane tervis! Mida te selle heaks teete?“
„Eks ikka Jumal aitab,“ vastab ätt. „Isegi kui ma öösel üles ärkan ja vetsu lähen, paneb Jumal tule põlema, et ma ei komistaks, ja kui vetsust välja tulen, kustutab Jumal tule ära.“
„Fantastiline!“ ahhetab arst.
„Pole siin midagi fantastil…

Vanamees läheb arsti juurde ja kurdab:
„Pai tohtrihärra, mul on tervis käest ära. Pärast esimest korda on kõik nii, nagu veel noore mehena, pärast teist korda hakkab süda kloppima ja pärast kolmandat korda hakkab juba hinge matma...“
„Kui vana te olete?“ katkestab arst.
„Tuleval aastal saan 90.“
„No siis võiksite küll juba selle teise ja kolmanda korra ära jätta,“ arvab arst.
„Ärge naljatage minug…

Vanamees läheb haiglasse.
„Kas teil on ID-kaart?“ küsib registratuurinäitsik.
„Ei, tütreke, mul on kõrvapõletik,“ vastab vanamees.

Vanamees kurdab arstile, et ta vasak kõrv ei kuule. Arst vaatab ta läbi ja teatab:
„See on vanadus, papi! Siin pole enam midagi teha!“
„Mis te räägite?!“ pahandab taat. „Kas mu vasak kõrv on teie arvates siis vanem kui parem või?“

Vanamees kaebab arstile:
„Doktor, mul on sihuke imelik haigus, et kui ma peeru lasen, siis ma ei kuule midagi ja mingit lõhna kah ei tunne. On see normaalne?“
Arst vaatab taadi läbi, kirjutab talle retsepti ja lausub:
„Vaat, võtke nädal aega neid tablette ja tulge end siis uuesti näitama.“
Nädala pärast on vanamees kohal:
„Doktor, mis te ometi tegite! Kui ma nüüd peeru lasen, siis ei kuule ma ikka…

Vanamees istub kogemata tulikuumale pliidile. Tema naine kutsub kohale kiirabi. Kiirabiarst lõikab püksijäänused ära, uurib põletuskohta ja ütleb:
„Nii-nii... “Stove 1905„... Mulle tundub, et nii vana tagumikuga ei anna enam suurt midagi teha.“

Arst küsib patsiendilt:
„Vanaisa, kas alkohol on vaenlane?“
„On küll, pojake,“ vastab vanamees.
„Aga miks te seda siis tarvitate?“
„Aga piibliski on ju kirjas: “Armasta oma vaenlast!„.“

Vanamutt siseneb arsti kabinetti:
„Kuule, pojake, sina oled see vähimees või?“
„Ei ole, vanaema. Ja muide, õige nimetus on onkoloog.“
„Oled sa siis äkki luuvalumees? Mul oleks tema juurde kah asja.“
„Ei ole, vanaema. Ja õige nimetus on reumatoloog.“
„Kes sa siis õieti oled, pojake?“
„Noh, vanaema, teie terminoloogia järgi – v...tumees...“

Noore perearsti kabinetist tormab välja hüsteerias vanadaam. Talle vastu tulev vanem arst küsib:
„Milles asi, vanaema? Mis juhtus?“
„Arst ütles, et ma olen rase!“ nuuksub memm.
Vanem arst astub oma noore kolleegi kabinetti ja noomib:
„Patsient on 69-aastane – ja te ütlete, et ta on rase!?“
„Aga kokutamisest saime lahti!“ vastab noorem arst.

Hambaarst leiab vanaproua suust üheainsa tugeva hamba.
„Oi, ärge seda küll välja tõmmake, millega ma siis õllepudelilt korki maha võtan!“ hüüatab vanaproua.

Vanaproua kaebab arstile:
„Doktor, ma ei saa enam kuidagi pissida! Aidake!“
„Kui vana te olete, proua?“ küsib arst.
„92.“
„Noh, siis on asi selge – teil on uriin otsas!“

Elatanud mees läheb arsti vastuvõtule. Armastav abikaasa jääb teda kannatamatult koju ootama. Kui mees tagasi jõuab, küsib naine kohe:
„Mida arst sulle ütles, mu kallis?“
„Algul teatas ta mulle, et minu haigusega võib elada 60-aastaseks,“ räägib mees.
„Oih!“ hüüatab naine ja haarab endal käega rinnust.
„Aga kui ma talle ütlesin,“ jätkab mees, ise samal ajal naisele palderjani valades, „et ma olen…

Arst teatab 80-aastasele mehele, et tollel on jäänud elada veel vaid paar kuud. Järgmisel päeval haiglas ringkäiku tehes märkab arst, et vanamees suitsetab kanepit.
„Patsient Müller!“ hüüatab arst vihaselt. „Mida te ometi teete?!“
„Aga doktor,“ vastab patsient, „ma lugesin just ühest ajakirjast, et narkomaanid elavad esimesest korrast alates umbes kaks aastat…“

90-aastane mutike läheb arsti juurde ja kurdab, et tal tuleb igal hommikul kell kuus kaka.
„See on ju suurepärane, et te nii vanas eas veel nii regulaarselt kakate!“ rahustab teda arst.
„Jah, aga vaadake, doktorihärra,“ seletab mutike, „ma ärkan ju alles kella kaheksa üles...“

Vanamutt kurdab arstile, et tal on kõht lahti. Arst annab talle kausikese proovi jaoks ja väljub kabinetist. Mõne aja pärast tuleb ta tagasi ja näeb õudusega, et kõik seinad on täis lastud.
„Mida te ometi teinud olete?!“
„No kuule, pojake, kas ma olen sinu arvates mingi snaiper või?“

Ühel päeval siseneb vanadekodus elav härra Müller hooldusõdede tuppa ja teatab, et tema meheuhkus on surnud.
„Ei ole midagi, küll te sellest üle saate,“ lohutavad õed.
Mõni päev hiljem kohtab üks õde koridoris härra Müllerit, kelle riist on uhkelt püksist väljas.
„Härra Müller, ma sain aru, et teie meheuhkus on surnud...“ kõnetab teda õde.
„Seda oli ta kindlasti,“ vastab härra Müller, „aga täna on…

„Ma lähen varsti pensionile,“ räägib üks vanamees teisele. „Siis saan oma teise raamatu lõpetada.“
„Oo, te kirjutate!“ imestab teine.
„Ei, loen…“

Kaks vanameest omavahel:
„Arst kirjutas skleroosivastaseid tablette. Üks kord päevas võtad ja nädala pärast pole enam mingeid probleeme.“
„Ja kuidas on? Aitasid?“
„Ma pole veel ühtki võtnud. Unustan pidevalt ära!“

Tšuktš viib oma naise kohalikku polikliinikusse:
„Doktor, naine hulluks läks, ravida vaja.“
„Mis temaga juhtus?“ küsib arst.
„Eile jahilt tulin, tšummi läksin, aga tema seal geoloogiderühma ülema m...nni suitsetab!“