Ühel päeval siseneb vanadekodus elav härra Müller hooldusõdede tuppa ja teatab, et tema meheuhkus on surnud.
„Ei ole midagi, küll te sellest üle saate,“ lohutavad õed.
Mõni päev hiljem kohtab üks õde koridoris härra Müllerit, kelle riist on uhkelt püksist väljas.
„Härra Müller, ma sain aru, et teie meheuhkus on surnud...“ kõnetab teda õde.
„Seda oli ta kindlasti,“ vastab härra Müller, „aga täna on ju ülestõusmispüha!“