Ülikoolis. Allastel on parajasti eksam tulemas ja ta otsustab selle suhtes midagi ette võtta. Ta tuleb noore professori kabinetti, veendub, et kedagi pole koridoris, suleb ukse ja põlvitab professori ette. „Ma teeksin ükskõik mida, et seda eksamit läbida.“
Allaste nõjatub lähemale, vaatab sügavale professori silmadesse ja sosistab: „Ma pean silmas... Ma teeksin... kõike...“
Naine vastab pilgule. „Mida iganes?“
„Mida te iganes ka ei tahaks.“
Naise hääl pehmeneb. „Ükskõik mida?“
„Ükskõik mida.“
Professori hääl muutub sosinaks. „Äkki te... õpiksite?“