Kool ja õpetajad

Professor loengus arstitudengeile:
„Meditsiin ei ole täppisteadus. Raha ärge patsiendile iialgi tagasi makske!“

Vana arstiteaduse professor küsib esmakursuslaselt:
„Öelge mulle, neiu, mitu suguorganit te teate mehel olevat?“
„Kaksteist!“ vastab küsitu.
„Kuidas nii?“
„Noh, kümme sõrme, siis keel ja siis see, mida teie mõtlesite...“
Õhtul helistab professor oma sõbrale:
„Kujuta ette, täna luges üks tudengineiu mulle ette tervelt kaksteist meesterahva suguorganit! Niisiis – kümme sõrme, keel ja … mis pagan see viimane oli..?“

Arstiteaduse professor küsib suguhaiguste loengul:
„Kas tualetis võib tripperi saada?“
„Võib küll, aga see on väga ebamugav ja alati võib ju keegi tulla…“ kostab vastus tagareast.

Ülikooli arstiteaduskonna dekaanilt küsitakse:
„Kust te küll kõik need skeletid välja võtate, mida õppevahendina kasutatakse?“
„Kolleegide kappidest!“ vastab dekaan.

Loeng meditsiiniteaduskonnas. Professor kutsub auditooriumi ette ühe neiu, osutab nurgas seisvale skeletile ja ütleb:
„Näidake ja nimetage mulle tema kehaosi, kui see skelett veel inimene oli.“
Tudengineiu alustab ülalt:
„Siin oli tal aju, siin silmad, siin suu, kopsud, süda, maks, neerud, põrn...“ Intiimpiirkonda jõudnud, jätkab ta:
„Aga siin oli tal peenis.“
Mõttesse vajunud professor ei ütle mi…

Majandusteadlane otsustab külastada instituuti, mille ta 15 aastat tagasi lõpetas. Teda huvitab, milliseid eksamiküsimusi nüüd esitatakse. Kuuldes, et küsimused on samad, mis 15 aastat tagasi, on ta väga üllatunud.
„Küsimused on küll samad,“ ütleb vana professor, „aga vastused on muutunud.“

Professor küsib ajalooloengul:
„Kes oli julgem Spartacusest, targem Sokratesest, õiglasem Saalomonist, ausam Washingtonist, vaimukam Tšehhovist ja ilusam Apollost?“
Tagareast kostab kurb hääl:
„Minu naise esimene mees!“

Ajalooprofessor pöördub loengul ühe noormehe poole:
„Kuulge, teie seal nurgas, mis aastal oli Jalta konverents?“
„Ei tea.“
„Ei tea? Ehk teate siis, mis aastal oli Potsdami konverents?“
„Ei.“
„Ah nii. Aga mis aastal käivitati Marshalli plaan?“
„Ei tea.“
„Ah et kohe mitte midagi ei tea! Kõigest sellest rääkisin ma ju reedesel loengul. Huvitav, kus teie sel ajal olite?“
„Jõin sõpradega õlut.“
„Kujuta…

Filoloogiaprofessor küsib loengus tudengilt:
„Tooge näide küsimusest, mille vastus kõlaks üheaegselt nii keeldumise kui nõustumisena?“
„See on lihtne, professor,“ vastab tudeng. „Küsimus on: “Kas viina võtame?„.“
„Ah, jätke nüüd!“ vastab professor.

Professor räägib loengus tudengeile:
„Mammutid surid jääaja lõpus välja umbes sama kiiresti, nagu meil kadusid kasutuselt piiparid...“

Psühholoogiaprofessor jagab tudengeile tähelepanekuid:
„Kui naine kõnnib, pea paremale kallutatud, tähendab see, et tal on armuke. Kui naine kõnnib, pea vasakule kallutatud, tähendab see samuti, et tal on armuke. Ja üleüldse – kui naisel on pea otsas, siis on tal alati armuke!“

Major räägib sõjalise õpetuse loengus tudengeile:
„Soomustransportööri kuulipilduja laskeulatus on 30 kraadi.“
„Aga missugust kraadi, seltsimees major?“ küsib keegi tudengeist. „Celsiuse või Fahrenheiti?“
Major mõtleb natuke ja vastab:
„Fahrenheiti!“
Auditoorium pistab hirnuma.
„No kas nalja ka enam teha ei tohi? Loomulikult Celsiuse kraadi!“ parandab end major.

Sõjalise õpetuse loengus küsib major tudengilt:
„Oletame, et te seisate mäe otsas. Vastasmäel on suurtükk. See tulistab. Mille te esimesena fikseerite – tulevälgatuse või kärgatuse?“
„Muidugi välgatuse,“ vastab tudeng.
„Millega te seda põhjendate?“
„Silmad on ju kõrvadest eespool!“

Sõjalise õpetuse loengus demonstreerib major tudengeile automaati.
„See siin on Kalašnikovi automaat. Toruotsast kabani on tema pikkus 56 cm, aga kabast toruotsani 73 cm.“
„Aga see ei ole ju kuidagi võimalik, seltsimees major!“ hüüavad tudengid.
„Kuidas ei ole?“ vihastab major. „Ma toon teile kohe näite elust enesest, lollpead! Kolmapäevast reedeni on kui mitu päeva? Kaks! Aga reedest kolmapäevani? Viis!“

Sõjalise õpetuse loengus räägib major tudengeile:
"Nii, seltsimehed tudengid. Nõukogude sõjaväe uus salaaparatuur töötab vahemikus –300 kuni +300 kraadi Celsiuse järgi."
"Aga seltsimees major," hüüatab üks tudeng, "teadlased on kindlaks teinud, et universumi madalaim temperatuur on –273 kraadi – absoluutne null!"
"Ma kordan veel kord," õiendab major, "et tegemist on täiesti salajase sõjaväeaparatu…

Loeng Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas. Professor annab tudengeile ülesande:
„Te olete ehitusel töödejuhataja. Otse teie silme all kukub tellinguilt alla töömees ja kukub surnuks. Mida te kõigepealt teete?“
„Helistan päästeametisse! Võtan ühendust sugulastega! Kutsun politsei!“ kostavad vastused.
Professor raputab pead:
„Kõigepeal panete talle kiivri pähe ja seote julgestusköie ümber, m…

Professor ei ole jõudnud loengut veel lõpetada, kui heliseb kell. Tudengid hüppavad püsti, lükkavad toolid kolinal eemale ja trügivad auditooriumi väljapääsu poole. Professor hõikab:
„Oodake, daamid ja härrad! Lubage mul teie ette veel mõned pärlid heita.“

Kuidas erinevate kursuste tudengid eksameid teevad.
I kursus. Professor istub kateedris ja loeb ajalehte. Tudengid spikerdavad. Järsku laseb professor lehel langeda. Tudengid lõpetavad kähku spikerdamise.
II kursus. Professor istub kateedris ja loeb ajalehte. Tudengid spikerdavad. Professor laseb lehel aeglaselt langeda. Tudengid koristavad oma spikrid aeglaselt ära.
Viimane kursus. Professor istu…

Kuidas erinevate kursuste tudengid eksameid teevad.
I kursus. Tudeng peidab spikri pihku, vaatab seda korraks ja peidab taas.
II kursus. Tudeng asetab spikri enda kõrvale lauale ja kirjutab sealt maha, spikrit vahetevahel käega varjates.
III kursus. Tudeng kirjutab maha õpikust, mis on asetatud põlvedele.
IV kursus. Tudeng kirjutab maha enda ette lauale asetatud õpikust.
V kursus. Tudeng asetab õp…

Eksamil jälgib professor tudengeid ja kui spikerdamist märkab, siis saadab süüdlase ukse taha. Auditooriumi astub rektor:
„Eksam? Kas paljud spikerdavad?“ küsib rektor.
„Algajad on ukse taga, siin on ainult professionaalid!“ vastab professor.