Loeng meditsiiniteaduskonnas. Professor kutsub auditooriumi ette ühe neiu, osutab nurgas seisvale skeletile ja ütleb:
„Näidake ja nimetage mulle tema kehaosi, kui see skelett veel inimene oli.“
Tudengineiu alustab ülalt:
„Siin oli tal aju, siin silmad, siin suu, kopsud, süda, maks, neerud, põrn...“ Intiimpiirkonda jõudnud, jätkab ta:
„Aga siin oli tal peenis.“
Mõttesse vajunud professor ei ütle midagi.
„Professor, siin oli tal peenis,“ kordab neiu kõvemini.
„Jah,“ virgub professor oma mõtetest, „ja mitte sugugi ainult üks. See on mu naise skelett.“