Kosmos ja teadus

Loodusmuuseumis on muti topise all sedel, millelt võib lugeda, et mutt sööb päevas sama palju, kui ta ise kaalub.
„ Võimatu. Kust mutt teab, palju ta kaalub?“ ei usu füüsik kirjutatut.

Kord kui füüsik on ühel oma tuttaval külas, toob perenaine kohvi lauale ning sõnab: „ Selle kohvi tõi mu mee isiklikult Brasiiliast.“
„ Huvitav, kuidas see küll nii kaua soe seisis? “ ei suuda füüsik lugu uskuda.

Koduabiline leiab füüsiku nõutuna vannitoast vanni sisse põrnitsemas.
„ Arst käskis mul päikesevanne võtta. Ei tea, kuidas ma nüüd selle päikese sinna sisse saan? “ kaebab füüsik.

Lõik raadio Elmari hommikumängust.
Helistajale esitatakse küsimus:
– Milline planeet on oma läbimõõdult kõige suurem.
Hetk vaikust ja siis kõlab väga veendunud vastus:
– KUU!

Ülesandeid tulevasest matemaatikaõpikust:
1. Merike tahab oma heroiini (220 g) lahjendada, nii et ta teeniks selle müümisel 20% rohkem. Mitu grammi täiteainet on tal vaja?
44g. Lisaaine peab väliselt sarnanema heroiiniga ja tal peab olema lähedane
sulamispunkt. Soovitatav on tuhksuhkur või pesupulber. Pesupulbri lisaeelis on selles, et ta väldib kliendi võimaliku nurina; miinuseks on edasiste äriv…

Kaks füüsikut istuvad pubis:
„Tead, perekonnaelus on väga tähtis suhtuda kõikidesse probleemidesse teaduslikult.“
„Mismoodi?“
„Näiteks mina kuulan oma naist alati suu ammuli!“
„Milleks?“
„Naine mõtleb, et mind huvitab tema jutt, aga mina tegelen helitugevuse jaotamisega kõrvadele nii, et see
oleks võrdne väljast- ja seestpoolt!“

USA ja Venemaa kosmoselaevad põkkuvad ja teevad vaatlustiiru ümber Maa. Jõudes Venemaa kohale näevad kosmonaudid miljoneid sädelevaid teleskoope. „Super – kuidas te nii suure teadusehuvi olete saavutanud“ pärivad ameeriklased venelastelt. „Äh. Põle siin miskit teadust“ vastab venku keelt limpsates „omik juba käes – viina panevad raisad“

Sõjaväes:
„Nii, kas teie seas matemaatikuid ka on?“
„Jah, mina!“
„Tore! Võta labidas ja mine juuri otsima!“

On aasta 1969
Üks noor juut kelgib rõõmsalt ja läheb vanema juurde sõnumiga:
„Kle, taat, Venelased läksid kosmosesse!“
Vanake lootusrikkalt vastu:
„Kõik venelased ve?“

Miks ei saa matemaatikutest häid seatalitajaid?
Vastab Armeenia Raadio: sest nad avavad sageli sulgusid.

USAs Texase osariigis sellel sügisel, uue õppeaasta alguses, välja antud hispaaniakeelses matemaatikaõpikus avastati 109 263 viga.
Üks levinum viga oli see, et nelja ja seitsme kokkuliitmisel saadi kümme, kirjutab AP.
Haridusametnike sõnul võisid vead tekkida õpiku tõlkimisel inglise keelest hispaania keelde.
(allikas: PM Online)

Matemaatikatund, õpetaja vaatab klassipäevikut:
„Nii... Juku, tule õige siia ja joonista tahvlile kolmnurk.“
Juku joonistabki, õpetaja vaatab ja lausub:
„Aga nüüd tõesta, et see on kolmnurk!“
Juku lööb endale vastu rinda:
„See on kolmnurk, vannun oma ema nimel!“

Mis on eelolevas loetelus üleliigne: kosmoselaev, tramm, kanep, lennuk, õhupall.
Vastab Armeenia Raadio: loomulikult tramm – sellega ju ei lenda!

Keemikust isa kiitleb kolleegide ees:
„Eile ütles mu pisipoeg oma esimese sõna.“
„Huvitav, millise: Issi? Emme? Tahan?“
„Hüdroksüolküülfosfonaat!“

Poiss nutab koolimaja koridoris. Klassijuhataja pärib:
„Mis on juhtunud?“
„Matemaatikaõpetaja libises trepil ja kukkus.“
„Ära nuta, ta ei saanud üldse viga.“
„Ega ma sellepärast nutagi. Teised kõik nägid, kui ta kukkus, aga mina ei näinud.“

Otsustasid tudengid mõõtu võtta, kes kasutab pead kõige paremini, ning lüüa nael peaga seina sisse.
Majandustudeng sai kolmandiku naelast sisse, keemik – poole naelast, aga kehakultuurlane – terve naela. Kes võitis?
Vastus: võitis keemik, sest kehakultuurlane diskvalifitseeriti naela teistpidi löömise pärast.

Röövlid vanas talumajas:
„Nii, taadike, kus varandus on?“
„Matsin maasse.“
„Täpsemalt, taadike, täpsemalt!“
„Maa – see on kolmas planeet Päikesest…“

Mille poolest erinevad keemikud ämmaemandatest?
Keemikud ütlevad: „H2O“, aga ämmaemandad ütlevad: „Ohaa – kaks“

„Kilo kakssada. Teilt palun 82 krooni!“
„Hm! Teate, ma olen matemaatika õpetaja!“
„Jaaa……! Teilt palun 80 krooni.“
„Ma olen matemaatikaõpetaja vanemates klassides.“
„1 kilo ja 154 grammi. Teilt palun 74 krooni ja 70 senti.“

Väljavõte erinevate õppeasutuste füüsika eksamipiletitest:
1.Gümnaasium
„Milles mõõdetakse voolutugevust?“
a)oomides b)voltides c) amprites
2.Ametikool
„Kas voolutugevust ei mõõdeta mitte amprites?“
a)jah b)ei c)ei tea
3.Sõjakool
„Voolutugevust mõõdetakse amprites!“
a)kohal! c)just nii! c)hoian kõrgel Eesti lippu!