Loomad

Vanataadi vankrile kihutab otsa uusrikka mersu. Vanker lendab ühele poole, hobune teisele, taat kolmandale. Vanamees lamab maas ja mõtleb:
„No see sell on nüüd portsu otsas! Tuliuus vanker puruks, tõuhobune vigastatud, minul kah vist luud-kondid katki... Eluaeg maksab!“
Uusrikas tuleb mersust välja ja näeb, et hobune koriseb maas. Ta võtab taskust püstoli, laseb hobusele kuuli pähe ja astub taadi…

Mees sõidab vankriga linna turule. Vastu sõitev sõber hüüab:
„Mida vead?“
„Kaeru,“ sosistab küsitu vastu.
„Aga miks sosistad?“
„Et hobune ei kuuleks.“

„Kuule, miks sa oma põldu mööda ringi künnad?“ küsib üks talumees teiselt.
„No näed, ma otsin hobuse, aga tuli välja, et tegemist on tsirkusehobusega!“ vastab küsitu.

Vana talumees kutsub poja maale appi siga tapma. Kui siga tapetud, hakatakse jagama.
„Esi- ja tagasild on minu, radiaator ja raam sinu,“ teatab poeg, paneb oma osa autosse ja sõidab minema.
Järgmisel aastal kutsub talunik taas poja appi siga tapma. Kui siga tapetud, hakatakse jagama.
„Noh, pojake, nüüd on minu kord jagada,“ teatab isa. „Laternad ja summuti on sinu, ülejäänu minu!“

Vana talumees pojale:
„Kuule, pojake, ma leidsin sulle kaks pruuti. Ühel on Mercedes, teisel 20 lehma. Kumma sa valiksid?“
„Ma valiksin selle, kel on lehmad.“
„Õige, poeg! Meile, põllumeestele, on kari tähtsam kui auto!“
„Aga isa, ma müün need 20 lehma pärast maha ja ostan kaks mersut!“

Talumees ostab Silberautost E-klassi Mercedese. Ta on väga üllatunud, kui algselt kokku lepitud hinnale lisandub kopsakas summa lisavarustuse eest. Paar kuud hiljem otsib Silberauto müügimees oma maal elavatele vanematele korralikku lüpsilehma ja satub sama talumehe otsa, kellele ta lisavarustusega mersu müüs. Talumees väljastab müügimehele lehma eest järgmise arve:
Lehm (standardvarustusega) – 24…

„Sa pidid ju tosina kanu ostma! Aga ostsid hoopis koera!“ pahandab naine turult tulnud mehega.
„Aga kes siis kanu valvama hakkab?“

„See on uskumatu!“ kõnetab üks suvilaomanik teist. „Teie kanad lendasid üle mu aia ja nokkisid mu lilled ära!“
„Pole siin midagi uskumatut!“ lööb teine käega. „Vaat kui teie lilled üle aia roniksid ja mu kanad ära nokiksid – vaat see oleks alles uskumatu!“

„Miks teie kanad kogu aeg minu aiamaal siblivad?“ nõuab üks naaber teiselt vihaselt.
„Oi-oi, kulla naabrinaine! Te panete mind imestama!“ vastab süüdistatu. „Ise ju alles rääkisite, kui väga te külalisi armastate...“

Üks naabrimutt küsib teiselt:
„Kuule, Maali, ega sa näinud, kes mu valge kana maha lõi?“
„Ei ole ma midagi näinud ega kuulnud,“ vastab Maali. „Ja üleüldse – mis ta siis siblis minu peenramaal!“

Peremees äratab sulast:
„Kähku üles! Kukk laulis juba ammu!“
„Mis see minusse puutub?“ poriseb sulane. „Ma pole ju kana!“

„Kuule, Jaan, sul olevat kõige laisem kukk kogu külas?“ küsib naaber.
„Oi, ära kohe räägigi! Kui teised kuked hommikul kirevad, siis minu laiskvorst ainult noogutab neile peaga.“

Mees ajab külavaheteel kuke alla. Ta korjab kuke üles ja läheb taluniku juurde:
„Näed, sõber, ma ajasin kogemata su kuke alla. Järsku saan seda kuidagi kompenseerida?“
„Lase käia,“ vastab talumees, „kanad on laudas!“

Mees ajab külavaheteel kana alla. Ta ronib autost välja, ja nähes, et kedagi läheduse pole, korjab kana üles ja viskab pakiruumi.
Äkki hüppab põõsastest välja vihane talunik ja käratab:
„Ja ärge tulge nüüd mulle rääkima, et tahtsite kannatanu kiiresti haiglasse viia!“

„Eile märgistasin terve päeva loomi,“ kaebab üks talunik teisele. „Päris ära vaevas kohe!“
„Aga sul on ju ainult paar lehma?“ imestab teine.
„Aga mesilased..?!“

Vestlevad kaks kauboid:
„Kas sa tead, kuidas John oma parema käe sõrmed kaotas? Ta pani oma käe hobusele suhu, et lugeda, palju tal hambaid on.“
„Ja siis?“
„Noh, hobune aga vajutas hambad kokku, et lugeda, palju on Johnil sõrmi on...“

„Mida te teete?!“ karjub hotelli portjee kauboile, kes hakkab oma hobusel trepist üles ratsutama. „Hotellis on kategooriliselt keelatud loomadega trepist üles minna!“
„Ma ei saa sinna midagi parata,“ vastab kauboi külmalt. „Mu hobune ei kannata kahjuks liftiga sõitmist – tal läheb seal süda pahaks...“

Soomlane satub Metsikus Läänes salooni, kus näidatakse imehobust. Ratsu sadula küljes oli kullakotike ja samas kiri:
„Kes hobuse naerma ajab, saab kulla endale.“
Soomlane sosistab hobusele midagi kõrva, hobune puhkeb naerma ja auhind kuulub Pekkale.
Aasta pärast satub Pekka jälle samasse salooni. Hobune seisab ikka keset saali, kuid seekord on kullakoti juures uus kiri:
„Kes hobuse nutma paneb, sa…

Kaks kauboid põgenevad hobustel indiaanlaste eest. Läbi metsa kihutades hüppavad nad korraga sadulast ja haaravad kinni ühest puuoksast. Indiaanlased kihutavad hirmsa sõjakisaga puu alt läbi.
„Kuule, Bill, kas sul on raske rippuda?“ küsib üks kauboi mõne aja pärast.
„Ei, John,“ vastab teine,
„Aga minul on.“
Bill heidab pilgu tema poole ja vihastab:
„Lollpea, lase hobune lahti!“

Kauboi läheb panka ja küsib 500 dollarit laenu.
„Mis teil garantiiks pakkuda on?“ küsib pangaametnik.
„Sada hobust,“ vastab kauboi.
Garantii rahuldab panka ja kauboi saabki laenu. Mõne aja pärast tuleb mees taas panka, ja maksab laenu tagasi. Ametnik pakub:
„Miks te ei võiks ülejäänud raha meie panka hoiule jätta?“
Kauboi vaatas talle sügavalt silma ja küsib:
„Aga kui palju teil tagatiseks hobuseid pakkuda on?“