Muu

Kaks hullu otsustavad hullumajast lukuaugu kaudu põgeneda.
„Proovi sina enne!“ õhutab üks teist.
See jookseb peaga vastu ust, lendab selili ja hüüab:
„See ei õnnestu – võti on ees!“

Hullumajas räägib üks hull teisele:
„Küll homme saab alles nalja! Vitka ärkab üles ja hakkab oma pead otsima, aga pea on hoopis riidekapis!“

Külastaja, kes on läbi vaadanud kogu hullumaja, osutab asutuse kellale ja küsib:
„Kas see käib õigesti?“
„Ei,“ vastab valvur, „muidu ta poleks siin.“

Kaks hullu värvivad seina.
„Hei, sina,“ hõikab üks hull, „hoia pintslivarrest kõvasti kinni, ma tõstan redelit edasi!“

Hullumajja tuleb komisjon ja näeb, et kõik hullud istuvad isetehtud õngedega kraanikausside juures.
„Mida sa siin teed?“ küsitakse ühelt hullult.
„Kalu püüan.“
„Aga millega sina tegeled?“ küsitakse teiselt.
„Kalu püüan.“
Nii vastavad kõik. Lõpuks jõutakse viimase hulluni:
„Mida sina siin teed, püüad ka kalu või?“
„Ei,“ vastab see.
„Selle võib välja lasta,“ arutavad komisjoni liikmed omavahel. Aga…

Üks hull jutustab teisele:
„Kord läksin ma hipodroomile võiduajamisi vaatama. Korraga märkasin, et mu parema jala kingapael on lahti tulnud. Kummardasin, et seda kinni siduda. Sel ajal aga tundsin, et keegi pani mulle sadula selga ja hüppas siis sadulasse.“
„Ja sina? Mida sina tegid?“
„Mina?! Mina tulin kolmandaks!“

Hullumajas hüüab üks hull äkki:
„Ma diferentseerin teid ära!“
Teised hullud jooksevad laiali, ainult üks jääb kohale.
„Miks siis sina ära ei jookse?“ küsib diferentseerija hull.
„Sa ei saa mind diferentseerida,“ vastab see, „ma olen e astmes x.“

„Rääkige üks jahilugu,“ palutakse jahimeest seltskonnas.
„Istun varitsuspaigas,“ alustab jahimees, „ ja näen, et kaugelt roomab minu poole laiskloom. Päeva roomab, teise roomab, kolmanda... Ega jõua ikka varitsuspaiga lähedale!“
„Miks te välja ei tulnud ja teda ära ei tapnud?“
„Varitsuspaigast välja tulla?! Kuulge, härra – teie küll jahimees ei ole!“

Safaril küsib turist matkajuhilt:
„Mis vahe on taltsal lõvil ja metsikul lõvil?“
„Seda on väga lihtne kindlaks teha. Kui näete lõvi, ulatage talle tükk liha. Taltsas lõvi võtab käest, metsik lõvi võtab käe.“

Kütt räägib sõpradele oma viimasest jahilkäigust:
„Hiilin vaikselt läbi öise metsa karukoopa juurde... Võtan püssi seljast, pistan koopasse ja annan mõlemast rauast tuld! Trahh-trahh! Ja jään jälle vaikselt ootama, vaevu hingates... Ja äkki tunnen, kuidas kaks rasket käppa mu õlgadele toetuvad! Ja kuidas kellegi kuum hingeõhk mu kukalt kõditab! Sisetunne ütles mulle küll, et see on minu Neero, aga…

Kollanokast jahimees küsib kogenud kolleegilt:
„Kuidas kütitakse metssigu?“
„Tuleb nende käigurajal varitseda.“
„Aga kuidas metssigade rada inimeste omast eristada?“
„Kõigepealt jälgede järgi, aga ka väljaheidete järgi. Metssead lasevad otse sinna, kus nad käivad.“
„Aga inimesed?“
„Inimesed kah. Aga inimesed pühivad tagumikku tavaliselt paberiga.“

Kohtuvad kaks jahimeest:
„Miks sa nii kurb oled?“
„Noh, läksime meestega metsseajahile. Metssiga ei tulnud. Siis jõime me end varitsuskohas täis kui sead. Ja vaat siis tuli metssiga! Siiamaani on kõik kohad valusad, ise ka ei tea, kuidas eluga pääsesin!“

Kaks jahimeest omavahel:
„Ma tabasin eelmisel hooajal ühe lasuga kahte parti. Haavlitega.“
„See pole veel midagi! Mina tabasin üheainsa lasuga kümmet põldpüüd!“
„Mis sa ajad?! Kuidas see võimalik on?“
„Väga lihtsalt. Tabasin kogemata pesa ja purustasin kõik kümme muna!“

Üks jahimees räägib teisele:
„Lasin eile mitu siili. Naisele sain krae, aga ämmale sisetallad.“

Jahikülaline räägib pärast jahti lordile:
„Ma tapsin tundmatu looma. Tal on suur koon, väikesed silmad ja suured paksud kõrvad. Keha on tagant tunduvalt laiem kui eest.“
„Heldeke!“ hüüatab lord. „Tõenäoliselt lasksite te leedi maha.“

Kaks jahimeest metsas. Äkki sosistab üks teisele:
„Nägid?“
„Ei!“ vastab teine.
„Rabakana lendas just üle meie pea!“
Nad lähevad edasi. Varsti ütleb esimene jälle:
„Nägid?“
„Ei!“
„Oled vist päris pime? Jänes lippas just põõsastest minema!“
Hetke pärast küsib esimene uuesti:
„Nägid?“
Teisel juba piinlik, mõtleb hetke ja ütleb:
„Nägin!“
„Noh, aga miks sa siis sisse astusid?“

Kaks meest vestlevad:
„Teate, ma armastan soojal sügisesel päeval püssiga metsas jalutada…“
„Kas käite jahil?“
„Ei, seenel… Juhtub ikka, et astud mõne seenelise juurde ja ütled talle: “Oh sa, kus sul on ikka palju seeni! Äkki annad mõne mullegi!„ Ja uskuge või mitte – kõik annavad!“

Jahimees ööbib metsas ja öösel poeb talle nastik püksi sooja. Hommikul läheb jahimees pissile ja sikutab pika kohmitsemise peale nastiku püksiaugust välja. Ootab mõnda aega ja küsib siis:
„Kas hakkame pissile ka – või susiseme edasi?“

Kurttumm jahimees eksib taigasse ära. Seisab väikesel lagendikul ja näitab tummade keeles, et on ära eksinud. Tema juurde tuleb teine jahimees, kes on samuti tumm ja ütleb talle tummade keeles:
„Mis sa siin röögid, nii et taiga kajab! Hirmutad kõik loomad ära!“

Jahimees leiab metsas oja ja läheb selle äärde janu kustutama. Vee kohale kummardades kuuleb ta äkki ühe ülesvoolu asuva põõsa tagant kahtlast sorinat.
„Ega seal keegi ei pissi?“ hüüab ta.
„E – e – e – ei,“ kuuleb ta kellegi häält ja sorin lakkab.