Muu

Daam kohtab pargis kerjust ja küsib:
„Vabandage, härra, aga kus te elate?“
„Siinsamas, pargipingil.“
„Aga kas teil külm ei ole?“
„Eks vahel ikka, aga õnneks olen ma väga harva kodus.“

Mööduja: „Niisugune terve mehejurakas ja kerjab tänaval! Tööd on tarvis teha!“
Kerjus: „Ma töötan iga päev. Kerjamisega tegelen ma tööst vabal ajal.“

Tänavanurgal seisab kerjus, käkras kaabu käes. Temast jalutab mööda elegantselt riietatud härra Müller. Ta vaatab uurivalt kerjust ja jääb siis tema juures seisma.
„Tere, vanapoiss,“ ütleb ta kerjusele tuttavlikult. „Sinu kunagised kolleegid meie kontoris on siiamaani vaimustuses sellest, kui julgelt sa shefile oma arvamuse näkku ütlesid!“

Majaproua kerjusele:
„Te olete vist ka paremaid päevi näinud?“
„Oo, jaa! Nii viletsat lörri pole ma hulk aega söönud!“

„Ma jälestan pühapäevi,“ ütleb üks kerjus teisele.
„Mina ka,“ teatab teine. „Tööpäeviti on teine asi, aga kui keegi sinu ümber ei tööta, hakkad end lausa tavalise inimesena tundma.“

Tänaval küsib üks kerjus teiselt:
„Vabandage, kas te võite öelda, palju kell on?“
Küsitu võtab vasakust püksitaskust kella, vaatab seda ja paneb taskusse tagasi. Siis võtab ta kella paremast taskust, vaatab seda ja ütleb:
„Kell on kümme läbi kaheksateist minutit.“
„Ma tänan, näib, et olete väga täpne.“
„Sugugi mitte. Ühel kellal puudub lihtsalt tunni- ja teisel minutiosuti.“

Vestlevad kaks kerjust:
„Kuule, Jack, kas sa mõtled vahel sellele, mida sa teeksid, kui sul oleksid Bill Gatesi sissetulekud?“
„Ei, John, aga ma mõtlen sageli vastupidisest – mida teeks Bill Gates siis, kui tal oleksid minu sissetulekud.“

Daam kõnetab tänaval kerjust:
„Kas teil pole häbi kerjata? Olete küllalt tugev mees, et tööd teha!“
„Teil on õigus,“ vastab kerjus. „Aga teie jälle olete küllalt ilus, et filmides karjääri teha, ometi eelistate tagasihoidlikku koduperenaise elu...“
„Oodake,“ ütleb meelitatud daam, „ma otsin teile kohe raha!“

„Kas teie pole püüdnud endale tööd leida?“ küsib vanadaam kerjuselt.
„Olen, kuid probleem on selles, et kõik küsivad mult viimase tööandja soovitust,“ vastab kerjus.
„Ja teil pole seda?“
„Ei, proua. Ta on juba kakskümmend kaheksa aastat surnud.“

?Ameerika – ükskõik, kuidas naaber elab, peaasi, et sina elad paremini.
Eesti – ükskõik, kuidas sina elad, peaasi, et naaber elaks halvemini.

Venemaa ühiskorteri elanik külastab oma Ameerikas elavat tuttavat. Talle näidatakse magamistuba, söögituba, lastetuba, kööki, saali.
„Meil on see kõik samuti olemas, ainult vaheseinu ei ole,“ mainib külaline.

Vestlevad kaks sõbrannat:
„Sa ei kujuta ette, kui raske on kodustes tingimustes tõelisi pirukaid küpsetada!“
„Mispärast see raske on?“
„Sest et selle jaoks tuleb sul endale kõigepealt kodu osta...“

Maja ühispeldikus on kiri:
„Ärge loopige prahti WC-potti, kasutage prügikasti!“
Selle all on teine kiri:
„Proovisin, prügikast ei mahu potti.“

Ajalehekuulutus:
„Müün ärklikorruse Tallinna vanalinnas või vahetan mõne Ida-Virumaa aleviku vastu.“

Üks sõber teisele:
„Et endale Tallinna kesklinnas korterit osta, tuleks mul töötada 200-250 aastat… Näed sa, kuidas meie valitsus selle eest hoolitseb, et inimesed kaua elaksid!“

Kohtuvad kaks tallinlast:
„Kuule, ma ostsin endale uue korteri.“
„Palju maksid?“
„Ära parem küsi! Meil on ikka veel hullumaja hinnad!“
„Aga mitu tuba?“
„Üks.“
„Õige kah! Väiksemat oleks juba kuidagi narr osta...“

Küsimus: „Te võtate eluasemelaenu, samas teenite kümneid tuhandeid kroone. Kuidas see võimalik on?“
Vastus: „Teile ei anta eluasemelaenu, kui te kümneid tuhandeid kroone ei teeni.“

Kinnisvaramaakler näitab abielupaarile korterit:
„Ja see siin on muusikasalong.“
„Muusikasalong?“ imestavad korteriostjad. „Siia ei mahu isegi klaver. Mis klaver, isegi flööt mitte!“
„Teil on õigus, selles toas on lihtsalt kõige parem naabrite muusikakeskust kuulata.“

Kinnisvaramaakler ostjale:
„Ma olen teiega aus! Sellel majal, mida te osta soovite, on puudujääke. Ütlen kohe välja – paremal pool on prügila, vasakul kalakombinaat ja maja taga on suur sigala.“
„Kas tõesti? Aga millised eelised sel majal siis on?“
„Te teate alati, kustpoolt tuul puhub.“

„Mul on väga raske korterit müüa,“ kaebab üks sõber teisele, „vanemad on kogu aeg kodus…“