Naised ja mehed

Kerjus annab ukse taga kella, talle avab mees.
„Teil on nii tore perekond!“ ütleb kerjus. „Ma käisin siin mõned tunnid tagasi. Teie naine andis mulle omavalmistatud piruka. Võibolla saate teiegi mind kuidagi aidata?“
„Andis omatehtud piruka?“ kordab mees. „Noh, aga millega mina aidata saan? Ei tea ... võin pakkuda ainult mõned tabletid kõhuvalu vastu.“

Kerjus: „Kas te võiksite mulle paari vanu pükse kinkida?“
Mees: „Pöörduge minu naise poole.“
Kerjus: „Võimaluse korral eelistaksin ma meeste pükse.“

Parajasti siis, kui Jack linnas jalutab, puhkeb kohutav paduvihm. Jack tormab lähimasse kangialusesse ja leiab sealt veel ühe mehe, kes on vihma eest varju tulnud. Kui nad on vahetanud mõned banaalsed fraasid ilma kohta, ütleb Jacki vestluskaaslane:
„See on katastroof! Selline paduvihm hävitab kogu mu saagi!“
„Kas töötate põllumajanduse alal?“ huvitub Jack.
„Ei, ma korjan konisid.“

Vana kerjus istub Broadwaü ääres ja valab pisaraid.
„Miks te nutate?“ küsib mööduja.
„Mulle meenus minu naine. Kui ta elaks, ei peaks ma siin istuma.“
„Kas ta oli jõukas?“
„Ei, aga kui ta elaks, siis kerjaks tema, mitte mina.“

„Minu onu on numismaatik,“ räägib üks mees teisele.
„Kes see on?“
„See on inimene, kes kogub münte.“
„Väga põnev võõrsõna tänapäeval välja mõeldud. Vanasti öeldi sellise kohta kerjus.“

Kerjus koputab jõuka mehe uksele, kuid viimane saadab ta tagasi:
„Täna pole mul aega, tule homme!“
„Homme ei saa,“ nurises kerjus. „Homme on pühapäev, homme ma tööd ei tee.“

Kui kerjus on söömise lõpetanud, ütleb perenaine:
„Noh, kulla mees, puuhunnik, mis ära lõhkuda tuleb, asub maja taga.“
„Mis te räägite! Missugune suurepärane koht puuhunniku jaoks!“ hüüatab kerjus ja laseb jalga.

Kerjus pöördub nuttes mööduja poole:
„Halastage, härra, mul on kodus naine!“
Mööduja puhkeb samuti nutma:
„Mul ka, mul ka!“

Vanem daam pöördub pahaselt kerjuse poole:
„Miks te ei tööta? Kas teate, et töö pole veel kedagi tapnud?“
„Siin te eksite, proua,“ vastab kerjus. „Nii kaotasin ma oma mõlemad naised.“

„Miks teiesugune tugev mees tööd ei tee, vaid tänaval almust palub?“ küsib inglise leedi kerjuselt.
„Kulla proua,“ vastab kerjus, „see elukutse on ainus võimalus pöörduda kena daami poole, ilma et sind oleks talle enne tutvustatud.“

Mees tahab korterit osta ja küsib maaklerilt:
„Kas see on vaikne kant? Naabrid lärmi ei tee?“
„Mis te nüüd, täielik vaikus! Kaks nädalat tagasi lasti eelmine omanik maha ja mitte üks elanik ei kuulnud laske!“

Kinnisvaramaakler näitab noorpaarile maja.
„See on suurepärane maja, ainult see kole betoontahukas seal rikub vaadet,“ arvab mees.
„Pole hullu midagi,“ lööb maakler käega. „See on dünamiidivabrik. Varem või hiljem lendab ta nagunii õhku...“

Uusrikka naine võtab vastu remonditud korteri.
„Kas teil on küsimusi antenni paigaldamise kohta?“ küsib remondifirma juht. „On teil kaabeltelevisioon või satelliidisüsteem?“
„Ma ei tea, mees pole midagi rääkinud,“ vastab naine. „Aga ma räägin temaga, ta helistab sinna üles kosmonautidele!“

Keegi mees tutvustab end korteriühistu esimehele:
„Tere, mina olen teie uus elanik!“
„Aga kus vana on?“ küsib esimees.
„Aga vana pole enam elanik…“

Mees leidis oma krundilt muistse rahapaja kuldmüntidega. Vastavalt seadusele võttis ta 25% endale, ülejäänu aga kaevas maa sisse tagasi...

„Te müüte oma klaveri tõesti väga odavalt!“
„Odavalt küll, aga mul on ka üks tingimus.“
„Milline?“
„Klaver tuleb elutoast niimoodi välja viia, et mu naine ja tütar seda ei märkaks.“

Mehe päevikust:
„Välisuks läks katki. Nüüd ei jää muud üle, kui tuleb 8. märtsiks naisele uus uks osta.“

Mees sammub vihmasel õhtul kodu poole ja märkab kangialuses noort daami, kes külmast väriseb. Ta kutsub naise sisse, pakub kuuma teed ja mässib teki ümber, aga naine lõdiseb edasi:
„Mul on külm. Minu mees soojendab mind sellistes olukordades oma kehaga!“
„Vabandage, aga ma ei saa sellise ilmaga teie meest otsima minna.“

Üks sõber kaebab teisele:
„On mul ikka õnnetu elu! Mu naine on tark ja ilus, aga puhtuse koha pealt täiesti peast segi! Ma ei saa sammugi astuda, kohe on naine lapiga järel! Täielik hullumaja!“
„Aga minu oma on siga...“ õhkab teine kurvalt.
„Kas ta tõesti lubab sul kodus sigatseda ja oma tuba mitte koristada?“
„Mis sa nüüd?! Mis kodu?! Me ju elamegi sealaudas!“

Naabrinaine on teisel külas. Ta vaatab ringi ja küsib:
„Kuule, Mari, miks su korter nii räpane on?“
„Mu mees hoiab mind ega luba kodus midagi teha.“
„Aga miks ta siis ise midagi ei tee?“
„Sest mina hoian omakorda teda.“