Poliitika

Peaminister Ansipi kabinetti astub tema abi:
„Härra Ansip, tuli keegi mees, kes väidab, et on teie lähisugulane ja saab seda ka tõestada.“
„Mingi täielik idioot...“ pomiseb Ansip.
„Kindlasti idioot, härra peaminister. Aga tal on teie suguluse kohta nähtavasti ka muud tõestusmaterjali...“

Peaminister Andrus Ansipilt küsitakse internetikonverentsil:
„Kas need anonüümsed küsimused teid juba ära tüütama ei hakka?“
Ansip vastab:
„Kallis Harald Mäger, isikukoodiga 37705122828, kes te kirjutate mulle IP-aadressilt 213.65.192.202, elate Tallinnas aadressil Rävala 13-67, telefoninumber 510 6715, vastan teile ausalt: ei hakka ära tüütama!“

Valitsuse interneti-pressikonverentsil räägib peaminister Ansip:
„Näete, mulle on tulnud 100 000 meili ühe ja sama küsimusega: “Millal siis lõppude-lõpuks palku tõstetakse?„ Minu arvates peaks meie IT-osakond midagi ette võtma, et selline spämm enam minu arvutisse ei jõuaks!“

Peaminister Andrus Ansip tutvustab Stenbocki majas väliskülalistele e-valitsuse eeliseid:
„Oleme täielikult üle läinud elektroonilisele asjaajamisele. Siin majas ei kasuta ükski valitsuse liige enam paberit.“
Külaline vaatab peaministrile jahmunult otsa ja ütleb:
„Vapustav! Aga kuidas te tualetis toime tulete?“

Andrus Ansip helistab IT-mehele kaebab, et tal arvuti teeb ainult suuri tähti.
„Vaadake, vasakul on üks klahv, mille nimi on CAPS LOCK,“ juhendab IT-mees. „Vajutage seda. Kuidas nüüd on?“
„Ei, ikka ei tule väikseid tähti!“
IT-mees läheb kohale ja vajutab ise vajalikku klahvi. Väikesed tähed olemas.
„Härra Ansip, kas te ikka vajutasite seda klahvi?“
„Muidugi vajutasin! Kaks korda vajutasin!“

Kuninganna Elizabeth II saabub Tallinnasse riigivisiidile. Lennuväljal on teda vastu võtmas peaminister Andrus Ansip. Kui kuninganna lennuki uksest väljub, tormab Ansip trapist üles, haarab ta käe ja püüab suudelda.
„Härra peaminister,“ sosistab kuninganna, „seda pole vaja. Mul on ekseem.“
„See pole midagi!“ sosistab Ansip vastu. „President George Bushil olid isegi hemorroidid!“

Peaminister Andrus Ansip saab kirja Brüsselist:
„Härra Ansip, hotelli numbrituba, mida üritasime teile broneerida, on lõpuks ometi vabanenud. Ootame teid kannatamatusega!“

Eesti vähekindlustatud perede esindajad lähevad Ansipi vastuvõtule ja teatavad juba ukselt:
„Härra peaminister, meil pole üldse raha!“
„Sellest pole midagi,“ lööb Ansip käega, „te võite ikkagi sisse tulla…“

Eesti vähekindlustatud perede esindajad Ansipile:
„Härra peaminister! See, et me nii vaeselt elame ei ole teie süü – see on teie teene!“

Nõunik: „Härra peaminister, rahvas tahab tsirkust ja leiba!“
Ansip: „Hüva, otsige välja üks pagarist kloun!“

Peaminister Andrus Ansip sõidab õhtul kodu poole ja märkab linnapargis meest, kes rohtu sööb. Ansip laseb auto peatada, väljub ja küsib rohusööjalt:
„Kuule, mees, miks sa rohtu sööd?“
„Sest mul pole muu toidu jaoks raha,“ vastas see.
„Hästi, ma võtan su endaga koju kaasa ja toidan sind.“
„Aga härra Ansip, mul on naine ja kaks last, kes on samuti näljas. Nad on seal eemal, puude juures, näksivad ka…

Peaminister kohtub rahvaga. Pärast kohtumist teeb üks vanapapi talle märkuse:
„Vaatan teid, Andrus Ansip, ja saan nüüd aru küll, et Eestimaal on üks õnnetus rohkem, kui mina seni arvasin.“

Peaminister Ansip kohtub valijatega:
„Me valmistame ette uut alkoholiaktsiisi tõusu ja sellepärast tahaksin oma mõtteid teiega jagada. Kui pooleliitrine viinapudel hakkaks maksma 100 krooni, kas te ostaksite?“
„Muidugi!“ hüüab keegi mees.
„Aga 1000 krooni pudel?“
„Ikka ostan!“
„Aga 5000 krooni pudel?“
„Ikkagi ostan!“
„Aga kui pudel viina hakkaks maksma 10 000 krooni?“
„Ei, siis ma ei osta. Minu ne…

Peaminister Andrus Ansip kohtub inimestega.
„Kui kaua me peame siin Eestis veel seda eurojama kannatama?“ pahandab keegi vanahärra eurotrahvide peale.
„Noh, aastake tuleb veel välja kannatada…“ vastab Ansip.
„Aga pärast?“
„Aga pärast harjute ära…“

Dialoog:
„No ma ei tea… Kõigest hoolimata usun mina Eesti valitsusse! Mitte keegi ei usu, aga
mina usun! Usun meie valitsuse äraostmatust ja ausust! Usun valitsuse inimsõbralikkust ja geniaalsust! Usun…“
„Nojah, mis teil viga uskuda, härra Ansip – teie olete ju peaminister!“

Eesti peaminister Andrus Ansip külastab Ignalina tuumaelektrijaama. Ekskursiooni käigus märkab ta äkki kahte radiatsioonivastases riietuses meest, kes kannavad väga ettevaatlikult väikest konteinerit.
„Vabandage,“ pöördub Ansip elektrijaama direktori poole, „aga mis siis juhtub, kui nad peaksid selle konteineri maha pillama?“
„Absoluutselt mitte midagi ei juhtu…“ vastab direktor. „Ja mitte midagi…

Peaminister Ansip külastab kalatöötlustsehhi ja räägib töölistele:
„Viimase aastaga on Eesti majandusnäitajad fantastiliselt paranenud, palgad on tõusnud, hinnad langenud. Inimesed on hästi elama hakanud.“
„No kuulge, härra peaminister, kas teeme tööd või ajame jama?!“ küsib üks tööline.
„Noh, ma arvan, et igaüks teeb seda, mida oskab,“ vastab Ansip

Üks sõber räägib teisele:
„Kui ma koolis käisin, siis räägiti meile, et Eestis võib igaüks peaministriks saada. Mida rohkem ma nüüd seda Ansipit kuulan, seda enam mulle tundub, et meile räägiti tõtt.“

Skulptor Tauno Kangro läheb peaminister Ansipi juurde:
„Kuule, Andrus, president Ilves tellis mult kindral Laidoneri kuju. Kas sa mulle modelliks tuled?“
„Kuidas, kas sa kavatsed minu järgi Laidoneri tegema hakata?“ imestab Ansip.
„Ei, mitte Laidoneri, vaid tema hobust.“

Peaminister Andrus Ansip on juuksuri juures. Juuksur räägib töö ajal pidevalt võimukriisist. Uurib Ansipilt, kes selle põhjustas, millal see lõpeb, milliseid tagajärgi endaga kaasa toob jne, jne. Lõpuks ei pea Ansip enam vastu:
„Miks see võimukriis teid nii hullupööra huvitab? Olete suur poliitikahuviline või?“
„Ei ole,“ vastab juuksur. „Poliitikast on mul jumala savi!“
„Aga miks te siis kogu aeg…