Eestlane, venelane, soomlane

„Rabi, palun öelge, kas laupäeval tohib langevarjuga hüpata?“ küsib juut.
„Hüpata tohib, aga langevarju avada ei tohi!“ vastab rabi.

Noor juut läheb rabi juurde:
„Mida tuleks teha, et minust saaks kuulus teadlane?“
„Pead loobuma kõigist rõõmudest, naistest, joomisest ja suitsetamisest. Pead kannatama külma, nälga ja vaesust. Ja seda kõike neljakümnenda eluaastani!“
„Aga hiljem?“
„Hiljem harjud ära!“

Juut läheb rabi juurde:
„Kas ma tohiksin sealiha süüa? Hästi pisikese tüki?“
„Oled sa hulluks läinud?“ hüüab rabi. „Mis sealiha?!“
„No ainult hästi pisikese tüki!“
„Kas Toorat oled lugenud?! Keelan kategooriliselt!“
„No hästi-hästi pisikese tüki!“
„Ei saa, ma räägin sulle! Keelatud!“
„Aga rabi, ma ju nägin – te ise küll eile sõite!“
„Seda küll, aga mina ei läinud kelleltki luba küsima…“

Kõrtsis istuvad kolm noormeest: pime ameeriklane, kurttumm prantslane ja ühe jalaga eestlane. Korraga tungib pimedasse kõrtsiruumi ebamaine valgus ja ilmub üleni valgesse riietatud Kristus.
„Mu poeg,“ pöördub ta ameeriklase poole. „Sa oled tõeline kristlane ja ma teen su terveks!“
Ja ameeriklane saabki nägijaks.
„Ka sina, mu poeg, oled Jumala armu ära teeninud,“ teatab Kristus prantslasele ning se…

?
Kuidas võõrad inimesed rongis käituvad?
Kui inglasi ei tutvustata, ei räägi nad üksteisega sõnagi.
Prantslased hakkavad oma armukeste võlusid võrdlema.
Sakslased võtavad läbi kõik oma sugulased kuni seitsmenda põlveni.
Venelased sõimavad üksteist ega küsi kunagi teise perekonnanime.

Iraagis teeniv USA sõdur saab puhkust ja otsustab Inglismaad külastada. Londonis läheb ta rongi peale, kuid kõik kohad on täis. Lõpuks leiab ta kupee, milles istub inglanna, tema vastas koer ja tema kõrval inglane.
„Proua, palun lubage mul selle koera kohale istuda,“ palub ameeriklane.
„Teie, ameeriklased, olete väga jõhkrad!“ põrutab proua. „Kas te siis ei näe, et sellel kohal istub minu koer, mi…

Ühes kupees sõidavad eestlane, kasahh, grusiinlane ja hiinlane. Hiinlane silmitseb tund aega tähelepanelikult oma kupeekaaslasi ja teatab siis:
„Teie, eestlased, olete kõik absoluutselt ühte nägu!“

Tšuktš kõnnib raudtee ääres. Möödasõitva rongi aknast lendab välja kasutatud Tampax ja tabab tšuktši otse näkku.
„Eeh,“ pomiseb tšuktš, „sõda lõppes juba tükk aega tagasi, aga haavatuid veetakse ikka veel...“

Eesti-Hollandi jalgpallimatši seis on 5:0 Hollandi kasuks. Vaheajal on eestlaste riietusruumis õudne möll: tülitsetakse ja süüdistatakse üksteist.
„Rahu, poisid, rahu!“ hüüab treener üle selle lärmi. „Kuni me siin riietusruumis oleme, ei lööda meile ühtki väravat!“

Käib jalgpallimatši Saksamaa-Saudi-Araabia viimane minut. Saksamaa juhib 8:0. Mängu jälgiv araabia šeik koputab ühele eufoorias sakslasele õlale ja küsib nagu muuseas:
„Palun öelge, palju Saksamaal praegu bensiiniliiter maksab?“

"Öelge, miks te antisemiit olete?" küsib üks mees teiselt."
"Sest üks juut rikkus aastaid tagasi kogu mu elu ära!"
"Kas tõesti? Ja kuidas ta nimi on?"
"Mendelssohn!"

II maailmasõda. Sakslased on sisse piiranud puruks lastud vene tanki. Ohvitser hüüab vigases vene keeles:
„Vene sõdur, annab alla!“
Vaikus.
„Vene sõdur, annab alla!“ kordab ohvitser.
Vaikus.
„Vene sõdur, annab alla!“
Lõpuks avaneb luuk, tankist küsib:
„Vene sõdur pole! Kas tadžikk on vaja?“

II maailmasõja. Nõukogude luurajad kannavad staabis ette:
„Külas on sakslased!“
„Ka linnas on sakslased!!“
„Kõikjal on sakslased!!!“
„Ma ju ütlesin, poisid, et on juba aeg siit Saksamaalt uttu tõmmata!“

„Kuule, vanaisa, mida te oma partisanisalgas vangivõetud sakslastega tegite?“ küsib väike Vova.
„Mis tegime, mis tegime?! Mis me siis ikka tegema pidime, naisi salgas ju polnud!“

Kolm sakslast heietavad õlletoas oma vanavanematest,
„Minu vanaisa hukkus Moskva all,“ ütleb üks.
„Minu vanaisa sai Ardennide lahingus raskelt haavata ja suri hiljem hospidalis,“ räägib teine.
„Aga minu vanaisa suri koonduslaagris,“ teatab kolmas.
„Kuidas?!“ imestavad teised. „See pole ju võimalik!“
„On küll. Ta kukkus purjuspäi vahitornist alla ja murdis kaela.“

Rootsi sõjaveteran satub Soome sõjaveteranide koosolekule. Soomlased võtavad viina ja meenutavad, kes kus võitles ja kuhu haavata sai. Lõpuks saab sõna rootslane:
„Poisid, las ma räägin teile, kuidas Karl XII kord Narva lahingus...“

Desertöör põgeneb patrulli eest, näeb nunna ja palub luba end tema rüü alla peita. Kui patrull on mööda läinud, tänab sõdur nunna:
„Vabandage, et pidin teid tülitama, aga ma lihtsalt ei taha selles neetud Tšetšeenia sõjas surra. Muide, ma ei saa jätta märkimata, et teil on väga tugevad jalad.“
„Oleksid sa ülespoole vaadanud, oleksid ka mune näinud,“ vastab nunn. „Ka mina ei taha selle neetud Tšetš…

Tšetšeenid püüavad mägedes kinni vene sõjaväelase. Teda süüdistatakse mõrvades.
Kohtus ütleb külavanem:
„Me hakkame sinu üle kohut pidama mägede seaduste järgi!“
„Kuidas siis?“ küsib venelane.
„Mitte kuidas, vaid kuhu! Kummarda, noormees!“

Tšuktš sõidab Moskvas trammiga. Juht teatab:
„Järgmine peatus – “8. märts„.“
„Kas kuidagi varem ei saa?!“ küsib tšuktš.

Vana juut seisab turul ja müüb puust kepikest.
„Mida te müüte?“ küsib mööduja.
„See on universaalne ilmamääraja,“ vastab müüja.
„Kuidas seda kasutada?“
„Võtate kepikese kätte, sirutate selle aknast välja, hoiate pisut ja tõmbate siis tagasi. Kui kepike on märg, siis järelikult sajab vihma.“
„Aga võib ju lihtsalt aknast välja vaadata?!“
„Võib, ka niimoodi võib…“