Desertöör põgeneb patrulli eest, näeb nunna ja palub luba end tema rüü alla peita. Kui patrull on mööda läinud, tänab sõdur nunna:
„Vabandage, et pidin teid tülitama, aga ma lihtsalt ei taha selles neetud Tšetšeenia sõjas surra. Muide, ma ei saa jätta märkimata, et teil on väga tugevad jalad.“
„Oleksid sa ülespoole vaadanud, oleksid ka mune näinud,“ vastab nunn. „Ka mina ei taha selle neetud Tšetšeenia sõjas surra...“