Vanajumal oli just valmis saanud maakera kokkuplätserdamisega ja vaatas oma töö üle.
„Suurepärane!“ leidis vanajumal ning pühkis käed puhtaks.
Järgmisena nikerdas ta valmis Aadama, pani valmistoodangu nurka seisma ja astus paar sammu eemale, et oma järjekordset taiest imetleda.
„Suurepärane!“ nentis vanajumal, olles sellegagi ülimalt rahul.
Järgmisel päeval eemaldas vanajumal Aadamalt ühe küljekondi ning plätsinud sellele veel üht-teist lisaks, sai ta maha Eevaga. Ta pühkis käed puhtaks ja uurinud veidi aega oma järjekordset loomingut, ütles ta:
„Käib ka kui üle värvida.“