Vana armeenlase viimased hetked on kohe kätte jõudmas. Tema surivoodi ümber seisavad tema lapsed. Üks neist küsib:
„Isa! Sina lahkud peagi meie juurest. Ütle meile, kuidas meil tuleks edasi elada.“
„Hoidke juute.“
„Mida sa nüüd räägid, isa? Sa ütle, kuidas meie peame edasi elama.“
„Lapsed, ma ütlesin selgelt – hoidke juute.“
„Milleks meile siin juudid? Me oleme terve elu elanud Armeenias, me oleme armeenlased ja sina ütle meile, kuidas meil tuleb edasi elada?“
„Kuulake ometi oma vanaisa, mu lapsed – hoidke juute! Kui juutidega saadakse ühele poole, siis tullakse meile kallale!“
„Isa! Sina lahkud peagi meie juurest. Ütle meile, kuidas meil tuleks edasi elada.“
„Hoidke juute.“
„Mida sa nüüd räägid, isa? Sa ütle, kuidas meie peame edasi elama.“
„Lapsed, ma ütlesin selgelt – hoidke juute.“
„Milleks meile siin juudid? Me oleme terve elu elanud Armeenias, me oleme armeenlased ja sina ütle meile, kuidas meil tuleb edasi elada?“
„Kuulake ometi oma vanaisa, mu lapsed – hoidke juute! Kui juutidega saadakse ühele poole, siis tullakse meile kallale!“