Tšapajev ja Petka võtavad Furmanovi kabinetis viina, ja nagu ikka, läheb jutt naistele. Ja koorub välja idee, et Petkal on vaja naine võtta. Arutatakse siis pikalt-laialt pruudikandidaatide üle, Petka enda arvamus on, et eks tuleb ikka „meie Anka“ ära võtta, ja läheb magama... Tšapai jääb Furmanoviga viina jooma...
Hommikul, Tšapai ärkab, kange pohmakas, lohstab ennast kasarmust välja, et saaks kaevust lonks külma vett ja kase alla kusele, kui märkab, et Petka, triigitud-viigitud, pestud-kustud-kammitud, lööb kasrmu trepil saapaid läikima. Tsapai unustab hetkeks pohmaka, küsib: Petka, kuhu sina ennast sead? Paraadi pole ju?
Petka vastu, et eks ma kosja lähen, eile sai ju arutatud, et vaja naine võtta...
Tsapai: no ja keda sa siis võtad ka?
No eks ma selle „meie Anka“ võtan....
Kuule, sõber, ei tea, kas on ikka õige... vat sa läksid eile varem magama, me zampoliidiga arutasime veel seda asja, see „meie Anka“, teda on ju kogu Kubanimaa nussinud...
Petka laiutab käsi, mis teha, teab, et sõber halba nõu ei anna, lööb üritusele käega, lähevad koos Tšapaiga pead parandama... Petka, murest murtud, joob ennast suurest kurvastusest pildituks, ja enne päikeseloojangut kobib koisse... Tšapajev jääb Furmanoviga viina võtma...
Hommikul, Petka ärkab, kange pohmakas, lohstab ennast kasarmust välja, et saaks kaevust lonks külma vett ja kase alla kusele, kui märkab, et Tšapajev, triigitud-viigitud, pestud-kustud-kammitud, lööb kasrmu trepil saapaid läikima. Petka unustab hetkeks pohmaka, küsib: Vassili Ivanõtš, kuhu sina ennast sead? Paraadi pole ju?
Tšapajev vastu, et eks ma kosja lähen, üleeile sai ju arutatud, et vaja naine võtta...
Petka: no ja keda sa siis võtad ka?
No eks ma selle „meie Anka“ võtan....
Petka on nördinud: Ise sa ju eile ütlesid, et teda on kogu Kubanimaa nussinud???
Tead, sa kukkusid eile ruttu ära, aga kui me seal Furmanoviga viina võtsime, siis ma sattusin gloobuse peal vaatama, ei ole see Kubanimaa nii väga suur midagi, päris tilluke teine...