Eestlane, lätlane ja venelane lähevad maailma kõige kõrgemat tippu vallutama. On juba päris sihtmärgi lähedal, kui järsku tohutu lumetorm möllama hakkab. Püstitavad telgi. Lätlane ja venelane jäävad magama. Eestlane mõtleb: „Krt, eestlastel pole ühtegi tõsist saavutust. Käin tipus ära!“ Mõeldud-tehtud. Hakkabki tipu poole marssima. Järsku vaatab, veidi eemal seisab 2 meetrine lumeinimene ja viibutab talle näppu. Lähebki jeti juurde. See võtab oma poolemeetrise sinise pakatava riista välja, tõmbab pekitükiga libedaks ja paneb paugu kirja eestlasele. See läheb pea norgus telki tagasi. Kuna liiga kurnatud, siis eriti ei räägi. Lätlane on vahepeal üles ärganud. Vaatab, eestlane hirmus kurnatud, et arvaavasti käis tipus ära. Mõtleb: „Krt, mingi nõrk eestlane käib tipus ära, siis käin mina kui vähe suurema rahva esindaja ka seal ära!“ Lähebki. Mõne aja pärast sama lugu. Lumeinimene seisab teel, viibutab näppu. Kui lätlane tema juures, võtab jeti oma suure pakatava riista, tõmbab pekitükiga libedaks ja paneb paugu lätlasele. Pärast toimetusi läheb lätakas pea norgus telki tagasi. Eestlane ei küsi midagi, aimab juba, mis juhtus. Lätlane ei suuda ka sõnakestki öelda. Venelane üles tõsnud vahepeal. Vaatab, eestlane ja lätlane mõlemad nii kurnatud olemisega. Mõtleb: „Krt, mingid väikesed rahvad teevad siin ilma. Mina suure rahva esindajana teen ka siis selle suure tembu ära!“ Lahkub telgist. Mõne aja pärast kuulevad eestlane ja lätlane tohutut üle mägede kajavat karjatust. Vaatavad siis jahmunult üksteisele otsa. Eestlane küsib: „Huvitav, miks tema karjus, meie kül pole karjund?“ Lätlane vastab: „Võib-olla karjus sellepärast, et kui lumeinimene minu kallal tegutses, sõin mina tema pekitüki ära.“