Lenini ajal oli nagu tunnelis – ümberringi pimedus, ees valgus. Stalini ajal oli nagu autobussis – üks juhib, pooled istuvad,
ülejäänud värisevad. Hrustsovi ja Bulganini ajal oli nagu lennukis – kaks juhivad, kõiki ajab oksendama.
Hrustsovi ajal oli nagu tsirkuses – üks räägib, ülejäänud naeravad. Breznevi ajal oli nagu kinos – kõik ootavad seansi lõppu.