Ühel päeval mees sureb ja leiab end
põrgust. Olles meeleheitel, on tal
tema
esimene kohtumine deemoniga...
Deemon: „Miks nii mossis?“
Mees: „ Mis sa arvad? Ma olen põrgus!“
Deemon: „ Põrgu ei ole nii halb. Meil on
siin tegelikult üsna lõbus. Sa
jood?“
Mees: „Muidugi, mulle meeldib juua.“
Deemon: „Tore, siis hakkavad sulle
esmaspäevad meeldima.
Esmaspäeviti on
joomine, kõik, mida me teame. Viskit,
tequilat, õlu, veini, viina... me
joome end pildituks ja veidi veel.“
Mees: „See tundub suurepärane!“
Deemon: „Sa suitsetad?“
Mees: „Loomulikult!“
Deemon: „Väga hea! Sulle hakkavad
meeldima teisipäevad. Meil on parimad
sigarid kogu maailmast ja me suitsetame
oma kopsud välja. Kui sa saad vähi,
siis pole sellest midagi – sa oled juba
surnud, mäletad?“
Mees: „Ooo... See on suurepärane!“
Deemon: „Ma pakun, et sulle meeldib
mängida.“
Mees: „Miks? aga, tõepoolest meeldib.“
Deemon: „Kolmapäeviti saad sa mängida
mida iganes sa tahad.
Täringumängu, blackjacki, ruletti,
pokkerit, mänguautomaatidega, mida
iganes.
Kui sa lähed pankrotti... sa oled juba
nagunii surnud ju. Mis sa uimastitest
arvad?“
Mees: „Kas sa naljatad? Ma jumaldan
uimasteid! Sa ei mõtle ometi?“
Deemon: „Tõepoolest! Neljapäev on
uimastipäev. Aita end suurele morfiini
või
heroiinipilvele... suitseta kuhjade
viisi savu. Sa võid kasutada kõiki
uimasteid, mida tahad – sa oled surnud,
kõigil on pohui.“
Mees: „Ooo! Ma ei teadnud kunagi, et
Põrgu on selline lahe koht!“
Deemon: „Sa oled pede?“
Mees: „Ei...“
Deemon: „Ooh (grimassiga). Sa hakkad
vihkama reedeid...“