LKA koolitas aastaid reidenti tööks NSV Liidus. Tema legend oli briljantselt välja töötatud. Lõpuks jõudis aeg kätte ja ta visati langevarjuga nõukogude territooriumile. Peites varju hoolikalt mätta alla, astus ta, buhvaika seljas ja vildid jalas metsast välja, ning suundus esimese talu juurde. Jõudes värava taha, palus ta seal toimetava eidekese käest juua. Eideke pärima:
„Ega sa pojake järsku spioon pole?“
„Millest sa seda võtad, memmeke?“
„Sellest pojake, et meie kandis pole ma neegreid, sündimisest saadik, mitte kunagi näinud!“