Väeossa, kontrollkäigule, saabub kindral. Kogu väeosa rivistatakse paraadmundreis platsile, ning kindral alustab ülevaatust. Astub kõige pikema sõduri juurde:
„Nimi?“
„Reamees Jänes, härra kindral!“
„Mis jänes? Lõvi oled! Aga ütle mulle sõbrake, kas sa saaksid tappa oma haavatud komandöri, et ta ei satuks vaenlase kätte vangi?“
„Mitte mingil juhul, härra kindral! Komandör on sõduri jaoks nii ema, kui isa! Ma viiksin ta oma turjal piiramisrõngast välja!“
„Tubli! Kümme päeva puhkust!“
Astub siis kindral järgmise juurde:
„Nimi?“
„Reamees Varblane, härra kindral!“
„Mis varblane? Kotkas! Aga sina, kas sa saaksid tappa oma haavatud komandöri?“
„Ei iial, härra kindral! Komandör on sõdurile nii ema, kui isa!“
„Tubli! Omistada seersandi auaste!“
Jäänud vahvate sõduritega rahule, astub muhelev kindral edasi, jõuab orkestri juurde ja pöördub sõduri poole, kel kaelas suur trumm:
„Nimi?“
„Rabinovitš!“
„Mnjah....hea küll. Aga kas sina suudaksid tappa oma haavatud komandöri, kui te piiramisrõngast välja murraksite?“
„Aa...millega tappa, härra kindral, trummiga vä?“