Mees suri ära ja sattus põrgu. Seisab põrgu seina ääres ja vaatab patuste piinlemist, oodates värisedes oma järjekorda. Äkki märkab seinas väikest ust ja selle kohal sildike „Õllekas“.
Vaatab areldi ukse vahelt sisse, seal istuvad mehed laudade taga, joovad õlut, haukavad kala ja räägivad anektoote. Mees küsib tagasihoidlikult:
„Hei, mehed, kas ma tohin ka teiega istuda?“ Talle vastatakse sõbralikult:
„Muidugi, astu edasi, võta õlut ja kala endale!“
Mees istus, võttis mõned lonksud õlut ja juba julgemas meeleolus pärib:
„Kas see on ikka põrgu?“
„Põrgu ikka!“
„Aga miks seal siis keedetakse ja praetakse?“
„Ah seal, seal on põrgu usklikele!“