Hommik erapolikliinikus. Peaarst tunneb huvi, miks günekoloogi näha pole.
„Ta just helistas, et on raskesti haigestunud,“ teatab sekretär.
„Hästi, kuna kohal on kaks stomatoloogi, siis noorem neist asendab günekoloogi. Ülikoolis õpitu ei tohiks veel ununenud olla,“ teatab peaarst.
„Ma ju ei saa...“ läheb stomatoloog näost valgeks. „Ma olen siiski hambaarst!“
„Rahu, rahu! Inimesed ootavad. Hippokratese vande oled andnud, aidata tuleb. Tool on peaaegu samasugune. Mine nüüd, kuidagi keerutad välja.“
Noor hambaarst lähebki günekoloogi kabinetti, ise hirmsasti närvis, ja võtab vastu esimese patsiendi.
„Istuge. Nii ... nii... Siia tampoon, siis veel. Tore, ongi kõik korras.“
Läheb siis närviliselt kraanikausi juurde, võtab kindad käest, peseb käsi, pöördub patsiendi poole ja lausub:
„Võite välja sülitada!“