Ühel hommikul andis isa mulle hästi suure kimbu helepunaseid roose.
Läksime kahekesi kikivarvul vanaisa toa ukse taha. Paotasime ettevaatlikult ust ja läksime tuppa, kus vanaisa norinal magas. Vanaisa voodi juures hakkas isa veidra peenikese häälega laulma:
„Sul-le kõik lil-led kin-gik-sin, isa-ke-ne...“
Oli kuulda, kuidas vanaisa vaikselt hingas. Isa pigistas mu kätt.